Reiljan sõdib investorite vastu

Kertu Ruus 24. november 2006, 00:00

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal kinnitas, et nemad tegid selle ettepaneku koalitsioonis, aga Rahvaliit oli vastu. "Äripäev on kirjutanud, justkui me oleksime populistid - et võiksime juba praegu asja ära teha, mitte alles pärast valimisi," rääkis Michal. "Aga me tulime selle ideega välja. Ülejäänud jäid mõttesse, kuid siis ütles Rahvaliit, et nemad erakonnana seda ideed ei toeta. Nii see jäigi seisma."

Rahvaliidu esimees Villu Reiljan lausus, et nemad olid tõepoolest vastu, sest Eestis on rikastel niigi hea elu. "Praegu on vaja sotsiaalseid asju ajada, mitte raha laiali pilduda," märkis Reiljan.

Praegu koheldakse eraisikutest aktsiainvestoreid teisiti kui ettevõtteid: eraisik peab kohe aktsiate müügist saadud tulult tulumaksu ära maksma, isegi kui ta saadud raha eest uusi aktsiad ostab, ettevõte aga reinvesteeritud tulult maksu maksma ei pea.

Rahvaliidu vastuseis on üllatav, sest juba aasta tagasi teatas erakonda kuuluv rahandusminister Aivar Sõerd, et investorite ebavõrdne kohtlemine tuleb lõpetada. Eile ütles Sõerd, et olukord on küll ebavõrdne, aga see probleem tuleb lahendada kompleksselt ja sellega ei saa kiirustada.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar eile oma arvamust avaldada ei soovinud. Savisaarele edastatud küsimustele vastas tema nõunik Heido Vitsur. "Keskerakond on seisukohal, et praegune olukord, kus eraisikud peavad maksma aktsiate müügist saadud tulult tulumaksu, aga firma kaudu sedasama toimingut tehes ei pea, on ebaõiglane ja seda tuleb muuta," kirjutas Vitsur.

"Samas oleme aga seisukohal, et kehtivat korda pole tark muuta enne, kui me pole kokku leppinud selles, kuidas korraldada igasuguse ettevõtlusest saadud tulu maksustamist pärast 2009. aastat," märkis Vitsur.

Riigikogu keskfraktsiooni esimees Ain Seppik nentis, et tema ei taha enne midagi konkreetset öelda, kuni pole selge, mida muudatus tooks kaasa riigieelarvele.

"Keskerakond seda käsi plaksutades kindlasti toetama ei tõtta," märkis Seppik, lisades, et erakonna üldine poliitika pole maksude alandamise poolt. Mis seisukoha Keskerakond koalitsiooninõukogus võttis, Seppik ei mäletanud. "Ilmselt me ütlesime, et kujundame oma seisukoha, kui see vajalik peaks olema," nentis ta.

Reformierakond on pakkunud idee, et kui eraisik oma aktsiad maha müüb ja paigutab saadud tulu 90 päeva jooksul uuesti väärtpaberitesse, siis ei pea sellelt summalt tulumaksu maksma.

Reformierakonna aseesimees ja Riigikogu rahanduskomisjoni juht Meelis Atonen lisas, et tema näeb idee läbikukutamise taga poliitilist kadedust, et hea ideega tuli välja teine erakond.

"Kadedus on poliitikas paljusid häid asju pidurdav asi," ütles ta. Atonen rõhutas, et see muudatus ei soosiks rikkaid. "Rikkad on nii osavad, et neil on üldjuhul juba kõik aktsiad ettevõtete arvetel," viitas ta. Sund ettevõtteid luua kasvatab ka riigi bürokraatiat. "See on heas mõttes õhukese riigi küsimus," sõnas Atonen.

"Reformierakond lähtub eeldusest, justkui me saaksime säilitada praeguse maksusüsteemi, aga see on eksitav," sõnas Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik. Tema hinnangul ei ole Eesti probleem investeeritava raha puudus. "Probleem on selles, et riik ei muutuks liiga õhukeseks," nentis Männik, lisades, et aktsiatesse investeerivad nagunii ettevõtlikumad inimesed.

Rahvaliiduga sama meelt on ka sotsid. Sotsiaaldemokraatide aseesimees Eiki Nestor sõnas, et maksuvabastust pole vaja. "Mina arvan, et eraisikud peaksid maksma tulumaksu, hoolimata sellest, kas see tuleb palgatulust või aktsiatulust," ütles Nestor.

Eraisikute investeeringutelt teenitav tulu võiks maksuvaba olla ainult teatud piirini, on seisukohal Isamaa ja Res Publica Liit.

Ühendpartei kaasesimees Taavi Veskimägi ütles, et nemad on maksusoodustuse poolt, sest praeguse tarbimisralli juures peaks riik motiveerima säästmist.

"Oleme selle ka oma programmi kirjutanud," ütles Veskimägi. Ta lisas, et võiks kaaluda maksuvabade investeeringute summa tõstmist taas 50 000-lt 100 000-le.

"Inimene siis ise otsustab, kas võtab eluasemelaenu või investeerib väärtpaberitesse," märkis Veskimägi. Piiramatut soodustust pole mõtet seada. "Meie huvi pole soodustada tippkutte, vaid motiveerida palgatöölisi," kinnitas ta. Samuti pidas Veskimägi oluliseks ajaklauslit. Aktsiate hoidmise optimaalne aeg oleks aasta, pärast mida hakkaks maksusoodustus kehtima.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhtaja Lemmi Oro kinnitas, et ministeerium on koostanud aktsiatulu maksustamise ühtlustamise kava.

Maksuvabastusel oleks rahandusministeeriumi ettepanekul kolm tingimust: esiteks peaks raha uuesti väärtpaberitesse paigutama 30 päeva jooksul, teiseks oleks minimaalne aktsiate hoidmise aeg 365 päeva ja kolmandaks peaks inimene reinvesteerima kogu väljavõetud summa, mitte vaid aktsiatelt teenitud kasumi.

Oro hinnangul oleks võimalik kõige kiiremini muudatus jõustada 2008. aasta alguses.

Aktsiakasumi maksuvabastus oleks tark otsus Eesti konkurentsivõime, rahva heaolu ja säästuharjumuste kujunemise seisukohalt. Eriti hea oleks see praeguses olukorras, kus paljud inimesed on tarbimisvaimustuses, mõtlemata tulevikule, sest head ajad majanduses ei kesta igavesti. Mis saab siis, kui välisinvesteeringud lahkuvad?

Aktsiakasumi maksuvabastus tooks investoreid juurde, sest investeeringute tasuvus suureneks. Raha jääks Eesti majandusse ja Eesti kapitalile tuleks see kasuks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:27
Otsi:

Ava täpsem otsing