Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene piir halvas toiduveo
"Kui selline jama edasi kestab, siis võib sellest suur kahju tulla," oli Piimandusühistu E-Piim müügijuht Ülar Tõnissalu murelik. Venemaa kaubandusketid on Eestist perioodiliselt eksporditava toodanguga arvestanud ja kui kaup õigel ajal kohale ei jõua, võivad Eesti toiduainetootjaid oodata kahjunõuded. Kõige mustema stsenaariumi puhul loobuvad Vene partnerid üldse kaubast ning tootja kaubad arvatakse sortimendist välja.
E-Piim ongi juba loobunud koore vedamisest, sest kuigi kiiresti riknevad toiduained peaksid piiripunktist eelisjärjekorras läbi saama, on E-Piimal halbu kogemusi ning riski hinnati liiga kõrgeks.
Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul pole nende jahutatud lihatooted õnneks piiril toppama jäänud.
Põlva Piima juhataja Aivar Häelm ütles, et nemad suunasid oma veod juba selle aasta alguses ettenägelikult raudteele ning on autovedudest Venemaale loobunud. "Raudteevedude puhul ei teki selliseid olukordi nagu praegu Narva piiripunktis ja veos ei jää teadmata ajaks toppama. Muidugi tuleb arvestada natuke pikema veoajaga," selgitas Häelm.
Autotranspordifirmasid, kes jahutatud kaupa külmikutega Venemaale veavad, pole palju. Kui autod üle piiri saavad, kulub omakorda aega veel Venemaa tollis, kauba mahalaadimiseks ja tagasisõiduks. Samal ajal seisab transportimist ootav kaup ladudes.
"Laadida võiks, aga pole, kuhu laadida," laiutas Ülar Tõnissalu käsi. Sellel nädalal jäi E-Piimal välja saatmata kaks koormat juustu, mida oli kokku 38 tonni. Tõnissalu sõnul iga nädalaga saatmata jäänud kauba kogus kahekordistub.
Rakvere Lihakombinaadil oli plaanis hakata Venemaale vedama ka külmutatud liha, aga kuna külmutatud kaubale eelisläbipääsuvõimalust ei ole, sunnib praegune olukord Hormi sõnul väga põhjalikult ja hoolikalt kõiki riskifaktoreid kaaluma.
"Me võime ju tahta oma tooteid Venemaal müüa, aga kui kaup piiri peal seisab, on see tõeliseks takistuseks meie plaani realiseerimisel," nentis Horm.
ASi Kalev suuromanik Oliver Kruuda käis üleeile Narva piiripunktis olukorda hindamas.
"Ei ole oma kaubavedude hetkeseisuga praegu kahjuks kursis, aga selline situatsioon võib ärile ka ühe päevaga kohe joone peale tõmmata," kommenteeris Kruuda.
"Kui logistika ei toimi, siis me oleme lihtsalt turult väljas. Võib-olla ongi õnneks läinud, et Eesti toiduainetööstus pole väga aktiivselt Venemaa poole vaadanud, sest ainuüksi selle ühe intsidendi pärast võib Vene kaubandus meid turult välja visata."
Piiriületusjärjekordade tekkimine on suuresti tingitud Eestit läbivate kaubavoogude suurenemisest, samuti on väike osa Vene piiriteenistuse mõningasel töötempo langusel.
Kuna piiriületuse võimsus Narvas, Luhamaal ja Koidulas on ammendunud, on järjekorrad paratamatud.
Prognoosime, et surve võib kasvada veelgi, kuna Euroopa kaubavahetus Venemaaga on järjest aktiivsem ning Eesti on sarnaselt Läti ja Leeduga transiidiriigiks.
Samasugused probleemid piiril on ka näiteks Soomes ja Lätis.