Uus võitjate põlvkond tuleb tööle

24. november 2006, 07:28

1980ndatel beebibuumi ajal sündinud noored
ei pea muretsema, kuidas pärast ülikoolilõpetamist viisakas töökoht leida, sest
tööandjad "napsavad" nad ära juba koolipingist.

Möödas on ajad, mil värske ülikoolilõpetanu pidi parema puudumisel vastu võtma töö supermarketi kassas või töötuna tööhõiveameti uksi kulutama. Nn uus võitjate põlvkond on 1980ndate keskel sündinud noored, kes üha suureneva tööjõupuuduse taustal leiavad end kiiresti spetsialisti või keskastme juhi ametikohal.

"Kui ma Eestis Hansapanga kontoreid külastasin, tekkis tunne, nagu oleksin sattunud ülikooli kampusse," avaldab Hansapanga omaniku Swedbanki brändijuht Anders Ragvald imestust silma jäänud verinoorte töötajate üle.

Fastleaderi uuringus eestlaste unistuste tööandjaks tituleeritud Hansapangas töötab praegu 739 kuni 24aastast inimest, mis moodustab viiendiku kogu Hansapank Eesti kollektiivist. Veel paar aastat tagasi oli nii noori inimesi pangas vähem: 2003. aastal "vaid" 16%.

Hansapanga värbamiskeskuse juhi Signe Kaursoni sõnul teeb pank aktiivselt tööd selle nimel, et noori inimesi tööle meelitada. "Meil on näiteks arenenud praktika-süsteem. Möödunud suvel meie kontorites töötanud 230st praktikandist pooled jäi meile põhikohaga tööle edasi," ütleb ta.

Kaursoni sõnul pole kogemusteta noorel sugugi ebareaalne pääseda kohe ka spetsialisti ametisse. "Mõne üsna olulise ameti puhul on just teoreetilised teadmised primaarsed. Kõrgharidus on sel juhul muidugi nõutav," räägib värbamisspetsialist.

"Praegu on noortel käes lai valik tööpakkumisi. Osa firmasid pöördub meie poole mitmeid kordi, enne kui keegi üldse kandideerimise vastu huvi tunneb," sõnab Tartu Ülikooli karjääri- ja psühholoogilise nõustamise talituse juhataja Piret Tatunts.

Tööandjad on noorte värbamisel kärsitud ka Tallinna Tehnikaülikooli karjääriteenistuse spetsialisti Kristel Habichti sõnul. "Potentsiaalse töötajana vaadatakse juba 1. ja 2. kursuse tudengeid. Päevas laekub meile viis-kuus uut tööpakkumist," räägib spetsialist. Paari aasta eest peeti kõrgharidust tõendavat diplomit tunduvalt olulisemaks kui praegu, mil üha rohkem tudengeid juba õpingute ajal erialast tööd teeb.

Kui suurt palka võiks värske tööturule siseneja küsida, sõltub Habichti sõnul paljudest asjadest, alates töösektorist kuni asukohani. "Samas oleme personalijuhtidelt kuulnud, et alla Eesti keskmise palga ei peaks küll keegi noortest palka küsima," märgib ta. Tänavu teises kvartalis oli keskmine palk ligi 10 000 krooni.

Eriti agaralt otsivad karjäärinõustajate sõnul töökäsi IT-firmad. Eesti suuremate tarkvaraarendajate hulka kuuluva Webmedia Eesti ASi pealinna kontoris ringi liikudes torkab silma sülearvutite taga askeldajate noorus.

"Praegu kasvab enamik ettevõtteid just noorte arvel," ütleb Webmedia Eesti juhatuse esimees Taavi Kotka. Tema sõnul ei pea ettevõtjad enam paljuks noorte koolitamist ja palka makstakse isegi praktikantidele. "Me investeerime noortesse, mitte ei kasuta neid odava tööjõuna," lisab Kotka.

Webmedia Tallinna kontori noorim töötaja, 21aastane Õnne Laanemets sattus firmasse süsteemi analüütikuks tänu infotunnile, mille ettevõte Tehnikaülikoolis korraldas. "Kui silmad ei sära, siis on keeruline tööle saada," sõnab Laanemets, kelle sõnul on väga oluline enese väärtust õigesti hinnata. "Pole reaalne nõuda 15 000 krooni netopalka ja ametiautot, kui oled kogemusteta," arvab ta. Noor neiu töötab IT-firmas poole kohaga ülikooli kõrvalt. Laanemetsa sõnul naeravad tudengid esmajoones välja töökuulutused, millel ripub palganumbri asemel märge "tööle vastav tasu". Noored tahavad täpselt teada, kui palju ja mille eest nad palka saavad.

Kuigi 20aastastel noortel on tööjõuturul jala ukse vahele saamine lihtsam kui mõne aasta eest, pole tööpuudus nende hulgas statistika järgi oluliselt vähenenud.

"Üks põhjus võib olla põhjendamatult kõrge palgasoov ja vanemate pakutav mugav majanduslik toetus," räägib tööhõiveameti peadirektor Tiina Ormisson, kelle sõnul hoiavad lapsevanemad sageli oma võsukesi liiga kaua enese rahakoti peal.

Hansapanga värbamisspetsialist Kaurson on aga arvamusel, et noorte teadlikkus reaalsetest palgatingimustest on viimase paari aastaga tublisti kasvanud. "Minu arvates on tänapäeva noorte palgasoovid täiesti adekvaatsed," ütleb ta.

Ahvatlevatel tööpakkumistel on ka omad miinused. Piret Tatuntsi sõnul jätavad paljud noored kõrgkooli pooleli, sest töö hakkab segama õppimist ning nii suureneb kõrgkoolist välja langejate hulk. "Me püüame alati tööandjale südamele panna, et nad õhutaksid noori õpinguid lõpetama," lisas ta.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professori Raul Eametsa sõnul majandustudengid töötuks ei jää.

"On naiivne arvata, et tööturul on vaja ainult insenere. Kes siis müüb ja lepinguid vormistab, kui majandusharidusega inimesi tarvis pole?" arutleb Eamets. Kuigi rahvasuus on levinud ütlus, et kõrgharidus matsi ei riku, siis majandusprofessor Eamets ei näe midagi halba selles, kui Eestis oleks kõigil inimestel kõrgharidus. "Lolle oleks vähem," on ta konkreetne ja lisab, et kõrgharidusega ehitajal on potentsiaali ehitusfirma asutada.

Eamets avaldab muret selle pärast, et tööandja pole aru saanud bakalaureuse- ja magistritaseme vahest. "Paljud noored lähevad ja jäävad pärast kolme aastat õpinguid tööle, kuigi tegelikult oleks vaja veel kaks aastat õppida," sõnab ta, kuid lisab kiiresti, et tööjõupuuduse taustal on selline soovitus tööandjale nagu hüüdja hääl kõrbes.

Majandusteaduse magistrantuuri tudeng Kadri Adrat usub, et majandusharidusega inimesi on küllaltki palju ning konkurents tööturul seetõttu suur.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2006, 07:28
Otsi:

Ava täpsem otsing