Dollari nõrkus toetab Eesti firmasid

Lemmi Kann 27. november 2006, 00:00

Kuigi Eesti ettevõtjad tõdevad, et nõrgenenud dollar võib neile tulu tuua, ei taha nad võimalikku kaupade ja teenuste hinnalangust veel ette ennustada.

Kütusemüüja Alexela Oil juhatuse esimees Ain Kuusik ütles, et dollari kurss mõjutab kindlasti nafta hinda turul ja kui see on kõikumises, mõjutab see ka nende sisseostu. Praegust mõju kütuse hinnale ta aga ei näe.

"Need asjad ikka nii kiiresti ei käi. Väike inerts on sees," sõnas ta. Teisalt lisas Kuusik lootustandvalt juurde, et kui dollari kurss oleks juba nädal aega madal olnud, siis võiksime muutustest rääkida.

Domina World Traveli tegevjuht Ulvi Tüllinen ütles, et sihtkohariikide valuuta nõrgenemine siinseid reisihindu ei mõjuta. "Jah, kui lennukipiletite hinnad hakkavad langema, siis võime muudatusi teha. Väljareklaamitud hindu me aga tõstma ega langetama ei hakka," rääkis ta.

Samas tunnistas Tüllinen, et reisifirmade jaoks muutuvad kursi langedes teenused odavamaks ja kui teenuste hinnad jäävad samaks, suureneb reisibüroode tulu. "Aga ega meil väga palju USA reise pole ka," lisas ta. Ühendriikidesse reisile minejale jääb vaid rõõm, et kohapealsed kaubad on odavamad.

Et kõik ettevõtjad dollari hinna langusest võidaksid, üheselt öelda ei saa. Nii näiteks kurtis Baltika finantsdirektor Ülle Järv, et müüki see kahjustab. "Müügi pealt saame muidugi kahju, kui dollar langema hakkab, aga seda kompenseerib sisseostu mahu kasv," nentis ta.

Järv lisas, et kaks-kolm aastat tagasi mõjutas dollari langus neid rohkem, sest firma dollaripõhine import on nende aastate jooksul kasvanud kuni 40 protsenti.

K-Arvutisalonge haldava firma Klisseran Kaubandus juhatuse liige Veiko-Peeter Kargu ei uskunud, et dollari nõrgenemine tooks lõpptarbijale kaasa arvutite odavnemise.

"Tarkvara poole pealt ehk mõjutaks, aga see moodustab vaid 20% arvuti hinnast ja kui see hind omakorda 5 protsenti langeb, on see kliendile väga väike muutus," märkis Kargu.

Dollari kursi jäämurdjaks sai Ameerika suur rahvuslik tähtpäev - tänupühad.

"Tundub, et siin on osavalt ära kasutatud "õhukest" turgu ehk siis eile (neljapäeval - toim.) olid USA turud suletud tänupühade tõttu. Ka täna (reedel - toim.) on suuremad kauplejad eemal, sest tihti võetakse siis pikk nädalavahetus," põhjendas LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi dollari järsku langust.

Valuutaturul on üsna tihti kombeks sihtida suuremad liikumised just sellisteks "õhukesteks" päevadeks - stabiliseerijaid on vähe ja üritatakse pikka aega püsinud tehnilisi kanaleid läbi murda. Kauplejad, kes mängisid dollari langusele, said hea võimaluse olukorda enda kasuks pöörata.

Pikemaajalises perspektiivis tuleks Vallikivi sõnul vaadata asjaolu, et huvi dollari vastu on langenud.

"Siiani on dollarit toitnud see, et vahe USA ja Euroopa intresside vahel on olnud üsna suur. Kui Euroopas on intressimäär 3,25%, siis USAs 5,25%. Sellepärast ongi olnud suurem huvi osta dollareid ja USAs noteeritud võlakirju ning saada paremat tootlust, kui seda saab Euroopas," selgitas ta.

Trend on selles osas muutumas. Euroopale prognoositakse järgmisel aastal 0,75% intressimäära tõstmist 4%ni, USA puhul eeldatakse, et see tase jääb samaks või isegi langeb. Seega omandab pikaajaline majanduslik pilt dollari jaoks veelgi kahvatumad toonid.

Põhjamaades on kõige valulisemalt reageerinud eksportijad, eriti metsasektor, kelle toodangust läheb suur osa just USAsse. Teine suurem kannataja on Vallikivi sõnul Saksamaa autotööstus, mille tagasilöögi mõjud võivad pikema ringiga ka Eestisse ulatuda.

Eesti majandust dollari langus eriti negatiivselt mõjutada ei tohiks, sest orienteeruvalt 80 protsenti Eesti ekspordist on seotud eurotsooniga.

"Pigem peaks dollari langus tähendama madalamaid kütusehindu, mis on Eestile igati kasulik. Samuti võib see kergendavalt mõjuda ehitusmaterjalide sektorile," selgitas Vallikivi.

Dollari langusest võidavad kahtlemata need ettevõtted, kelle impordi maht ületab ekspordi.

Hansapanga valuutaturgude juhi Art Lestbergi sõnul jätkab dollari kurss langemist, küll enam mitte nii kiires tempos. "Praeguseks on turg stabiliseerunud. Aasta lõpuks võib dollar langeda veel maksimaalselt 1,5-2%," prognoosis ta.

Vallikivi hinnangul on kõige mustem stsenaarium, kui usaldus dollari vastu kaob. "Dollari kursi liikumine ei olegi niivõrd probleem. Kui Euroopa keskpangad otsustavad näiteks hakata dollarit oma reservides vähendama, võib see päris laastavalt mõjuda nii Ameerika majandusele kui ka mainele tervikuna," nentis ta.

Suurtest finantsvapustustest maailmas ei ole aga ükski pool huvitatud. Pealegi on dollari intress kõrge ning dollari vastu spekuleerimine nõrgenemise suunas kallis lõbu, mida on pikemas perspektiivis vägagi riskantne ette võtta. See annab USA keskpangale võimaluse dollari kurssi stabiliseerida ja hoida ära suured hinnaanomaaliad.

Kuulun nende, loodan et vähemuses olevate investorite hulka, kelle väärtpaberiportfellis on suurem osa (täpsemalt veidi üle kahe kolmandiku) aktsiatest dollarites. Loomulikult ei tohiks väikeinvestorid taolist valuutariski võtta ning mõistlik oleks, et suurem osa väärtpaberitest oleks kas kroonides või eurodes.

Kuna aga olen täiesti teadlik oma portfelli riskantsusest ja usun, et tunnen valuutaturge keskmisest väikeinvestoritest veidi paremini, arvan, et võin sellist riski endale lubada.

Samas lähtusin ka mõnevõrra dollari kursi ajaloolisest liikumisest ning üritasin enda jaoks võimalikke kursiliikumisi järgneva 10 kuni 15 aasta jooksul prognoosida. Nimelt selline on minu aktsiainvesteeringute ajahorisont.

Oma prognoosides lähtusin talupoeglikust lähenemisest, mida investeerimispangad ilmselt endale lubada ei saa. Kogu krooniajaloo jooksul on dollari madalaim kurss olnud 10,82 krooni (1994. aastal) ning kõrgeim 18,85 (2000. aasta septembris). See aga võimaldab spekuleerida, et dollaril on ruumi langeda rekordmadala kursini veel 10 protsenti, kerkida aga 54 protsenti.

Minu portfellile tähendaks tänase aktsiahindade seisuga negatiivse stsenaariumi tegelikkuseks saamine väärtuse seitsmeprotsendilist kahanemist, dollari kursi tõus krooniajaloo kõrgeimale tasemele tooks aga kaasa portfelli 54protsendilise kerkimise.

On tõenäoline, et mõlemad dollari kursi rekordid millalgi lüüakse, aga sellele vaatamata usun, et tõusurisk on langusriskist suurem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:27
Otsi:

Ava täpsem otsing