Lisaained timmivad bensiini 'parajaks'

Kütuste ja määrdeainete magister Raul Ernes paneb Eesti kütusemüüjatele süüks, nagu kasutaksid nad seadusandluse auke ära selleks, et müüa Eestis ebastabiilse kvaliteediga bensiini, millele oktaanarvu tõstmiseks lisatakse ülemäärastes kogustes lisaaineid.

Ernes leiab, et Eestis müüdava bensiini tähistus on puudulik ja ei iseloomusta tegelikult kütuse koostist, mistõttu tanklad saavad neid mitmeti tõlgendada.

"Tanklad haisevad tolueeni järele, kuigi korralikule bensiinile peaks selle ebameeldiva haisu eemaldamiseks lisatama aromaate," räägib Ernes. "Kütusemüüjad kasutavad tähistuses sõna "euro", samas on selgusetu, mis on meie 98 Euro Futura ja Soomes müüdava 98 Futura bensiinide vahe."

Selline vahetegemine tähendab Ernese hinnangul, et kütusemüüjad jätavad taganemistee puhuks, kui keegi peaks Eesti Euro Futura ja Soome Futura bensiine võrreldes leidma, et Euro kütus on mingi parameetri põhjal viletsam. Siis saab end lihtsalt kaitsta - tegemist ongi erinevate toodetega.

"Tegu on kavala pettusega, mis annab ilmselt võimaluse lisada bensiinile räigeid oktaanarvu tõstjaid nagu tolueen ja vedelgaas," tõdeb Ernes. "Venemaalt pärinev n-ö baasbensiin on ebaühtlase kvaliteediga. Kui oktaanarv on nõutavast madalam, lisatakse selle tõstjaid. Nii saab 95 bensiinist 98."

Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju kinnitab, et Neste ei tee vahet ühes või teises riigis müüdava kütuse kvaliteedil. Tema sõnul on Eesti turg nii väike, et ei Mongstadi ega Mažeikiu naftakombinaat hakka meie jaoks eraldi eriti halba kütust tootma.

Et aga tehased lisaainetega bensiini oktaanarvu täpseks timmivad, Kaju ei eitagi. "Kvaliteet on kehtestatud normi minimaalse piiri lähedal," selgitab Kaju. "Ka Äripäev ei hakka lehte läbinisti kriitpaberil tootma, kuigi võiks, sest see pole otstarbekas."

Tarbijakaitseameti peainspektor Andres-Ivar Kadaja kinnitab, et tolueeni sisalduse kohta ei ütle ükski standard midagi. "Tolueenisisaldust eraldi ei kontrollita," ütleb Kadaja.

Maksu- ja tolliameti peaspetsialist Enn-Toivo Annuk märgib, et bensiinis tohib olla kuni 35% aromaatseid süsivesinikke, sh ka tolueen. "Kuigi standard märget "euro" ette ei näe, ei viita see sellepärast veel madala kvaliteediga kütusele," kinnitab Annuk.

Eesti Statoili müügidirektori Helle Kirs-Toigeri sõnul ei tegele Statoil tolueeni kütustele lisamisega ega muul moel kütuse omaduste muutmisega. "Meie kütused vastavad Eesti ja ELi nõuetele ja neile ei ole tolueeni lisatud," kinnitab ta.

Indrek Kaju möönab, et märgis "euro" ei näita enam midagi. "Tanklaketi märgistuse vahetus on kallis," põhjendab ta. "Nestel on plaan "euro" tähistus eemaldada, kui Eestis tuleb kasutusele ELi ühisraha."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr 97 ütleb, et müüdav bensiin tuleb tähistada oktaanarvuga (RON). Vedelkütuseseaduse järgi tuleb tanklates nähtavale kohale asetada kütuse nimetus, st kohandatud nimetus kombineeritud kaubakoodist (KN). Tundub segane ja mitmete tõlgendamisvõimalustega.

Neste ja Statoil on härjal sarvist haaranud ja kasutavad tähistustes maagilist sõna "euro". Kas tegu on mingi vähetuntud lisandiga või müüakse hoopis aegunud standardile vastavat kütust?

"Euro" viitab madalama kvaliteediga kütusele, mille müük on Eestis lubamatu. Tarbijakitseamet ei suuda selles näha midagi ebaseaduslikku ega näita üles tahet piirata "euro" tähistuse kasutamist. Imetlusväärne on tarbijakaitsjate optimism teatada, et tolueeni sisaldus bensiinis pole määratletud. Et ebakvaliteetne kütus võib vähendada mootori eluiga ja tankimisel sissehingatud mürk on eriti kahjulik väikestele ning veel sündimata lastele, neile korda ei lähe.

Eesti Statoil ei tegele mootorikütuste segamisega ega kvaliteedinõuete parendamisega, kõik kütused pärinevad otse tootjatehastest. Statoil ei osta kütuseid siinsel turul tegutsevatelt vahendusfirmadelt.

- Kuni 01.01.2005 võis bensiin sisaldada kuni 150 ppm (particles per million ehk mg/kg) ja diislikütus kuni 350 ppm väävlit.

- 01.01.2005-31.12.2005 võis bensiin ja diislikütus sisaldada kuni 50 ppm väävlit. Normile vastavad 95 Euro, 95 Euro Ultima ja D Euro Fortis.

- 01.01.2006 peavad mootorikütused olema väävlivabad - (kuni 10 ppm väävlit).

Eelmine bensiini standard kohustas oktaanarvule lisama tähise "euro", mis eristas nn Euroopa nõuetele vastavat bensiini madalama kvaliteediga bensiinist. Uus standard enam "eurot" ei nõua, samas ei sätestata tähistuse eemaldamise korda ega tähtaega.

Neste toodetele ei lisata peale Futura lisaaine ühtegi komponenti.