Maksud alla, võõrtöölisi enam

Todd Ruppert 27. november 2006, 00:00

Eesti majandus kasvas mullu kõige kiiremini Euroopas ja tänavu on kasv veelgi kiirenenud. Eesti viimaste aastate majanduskasvu taga on olnud kaks tegurit: otsesed välisinvesteeringud ja sisetarbimise kasv. Lähitulevikus seisavad aga mõlemad kasvuallikad väljakutsete ees.

Otseste välisinvesteeringutega seoses peab Eesti välja mõtlema, kuidas ka siis välisinvestoreid riiki meelitada ja ekspordisektoris konkurentsivõimet säilitada, kui odava haritud tööjõu konkurentsieelis väheneb. Kui see eelis hääbub, hakkavad investorid vaatama näiteks 2007. a algul ELiga liituvate Bulgaaria ja Rumeenia poole, või ka rohkem Ukrainasse ja Venemaale.

Sisetarbimist on Eestis tagant tõuganud kiire palgatõus ja eraisikute laenukoormuse suurenemine. Palgad on Eestis viimastel aastatel kerkinud enam kui 10% aastas (2006. a II kvartalis jõudis kasv muljetavaldava 15%-ni!). Mõnes sektoris saavad spetsialistid juba praegu Soome palka, eriti just Tallinnas, kus tikutulega taga otsitavate tegijate palgad lähenevad aina enam Soome keskmisele. Laenukoormus on kasvanud nii eluasemelaenude kui krediitkaartide näol. Hansapanga viimane ülevaade näitas, et nende keskmine klient maksab ligi poole oma palgast eluasemelaenu ja krediitkaardivõlgade tasumiseks. Eluasemelaenude kasv on jälle viinud üles kinnisvarahinnad, mis on veelgi tarbijate kindlustunnet suurendanud.

Kui aga kinnisvarabuum läbi saab, siis kaob see kasvuallikas nii kindlustunde kui tarbimise tagant.

Tallinnas on kinnisvarahinnad juba praegu kõrgel tasemel - kui osta korralik korter enam-vähem kesklinnas, tuleb ruutmeetri eest välja käia 3000-4500 eurot. Keskmiselt moodustavad kinnisvarahinnad siiski vaid poole Soome tasemest, kuid kasv on olnud ebatavaliselt võimas. Kuni reaalpalk tõuseb, pole tarbijal oma suurenenud võlakoormuse teenindamisega probleeme. Aga risk seisneb selles, et kui midagi peaks viltu minema, siis võib panku tabada tõsine halbade laenude laine. Ning see võib tuua kaasa lühiajalise korrektsiooni kinnisvarahindades. Lisaks on Eestil kõrge jooksevkonto puudujääk (11% SKPst aastal 2005).

Siiani on seda valutult finantseerinud välismaised otseinvesteeringud. Aga kui majanduskasv peaks järsult aeglustuma ja investeeringute vool vähenema, siis võivad Eestit tabada kõiksugused probleemid. Isiklikult ma siiski lähitulevikuks mingit suurt langust ei ennustaks.

Kuna Eesti riigi peaülesanne on säilitada oma atraktiivsus välismaiste otseinvesteeringute silmis ka siis, kui odava tööjõu eelis kaob, oleksid minu ettepanekud Eesti poliitikutele järgmised.

Esiteks peab Eesti säilitama oma tulumaksusüsteemi - ehk nullmäära reinvesteeritud kasumile ja ühtlase tulumaksu füüsilisele isikule. Teiseks tuleb veelgi vähendada bürokraatiat ja korruptsiooni, et lihtsustada äritegevust. Kuigi Eesti paistab teistest Ida-Euroopa maadest parem, on korruptsioon siiski probleem.

Kolmandaks tuleb järsult lihtsustada töötajate palkamist välismaalt ning töölubade saamist. Kvalifitseeritud inimeste puudus ja ülipingeline tööjõuturg on hetkel suurim takistus majanduskasvule. Kuna riigi enda sündimus- ja demograafilised näitajad on endiselt halvad, vajab Eesti hädasti tõhusamat immigratsioonisüsteemi, eriti võimalust spetsialiste riiki tuua.

Mind teeb murelikuks segi, et kiire majanduskasv on suurendanud lõhet rikaste ja vaeste vahel - aina suurem osa vaesemast elanikkonnast pooldab astmelist maksusüsteemi ja suurt palgatõusu riigisektoris. Isiklikult arvan, et Eestile on äärmiselt tähtis säilitada oma suurepärane ettevõtluskeskkond ning mitte anda järgi kiusatusele hakata umber jaotama rikkust, mis viimase raske aastakümne jooksul on kogutud.

Kui Keskerakond valimistel edu saavutab, siis võivad sel olla Eesti majandusele väga negatiivsed tagajärjed. See võib olla väga riskantne, sest viimased 15 aastat on riiki juhtinud parempoolsed valitsused. Siiski võib väita, et praegune koalitsioon on pakkunud pisut sotsiaalset tasakaalu.

Ka septembris toimunud presidendivalimisi, mille võitis napilt parempoolsete kandidaat Toomas Hendrik Ilves, jälgis maailm tähelepanelikult. Kuigi presidendil on Eestis vaid esindusroll, arvati, et need annavad mingit aimu sellest, millised võiksid olla märtsikuiste Riigikogu valimiste tulemused.

Tulevikus seisavad Eesti majandusarengu taga eelkõige kahte tüüpi ettevõtted. Esiteks ettevõtted, mille peakorter asub Eestis ning mis lõikavad kasu tarbimise kasvust piirkonnas. Näiteks võiks siin tuua Baltika, millel on esindused Baltimaades, Poolas, Ukrainas, Venemaal jne, samuti naaberriikides laieneva Olympic Casino või Arco Vara.

Teine arengumootor on teadmistel põhinevad eksportivad ettevõtted, mille edu taga on Eesti teadus- ja arendustegevus. Parim näide siinkohal on üliedukas Skype.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:27
Otsi:

Ava täpsem otsing