Nõupidamiste korralduses arenguruumi jätkub

Uuringu tulemuste alusel paistab, et organisatsioonid vajavad oma nõupidamisprotseduuri ülevaatamist - mis eesmärgiga koosolekuid peetakse, millise sagedusega ja keda sinna kaasatakse.

Sageli põhineb koosolekute protseduur traditsioonidel ning ei pruugi vajaduste muutudes olla enam ajakohane.

Kõige suurem arenguruum paistab olevat siiski nõupidamiste juhtide grupijuhtimise oskuste arendamisel. Oskusliku arutelu juhtimise ja häiriva käitumise -aja monopoliseerimise, osalemise passiivsuse, kritiseerimise, laialivalguvuse korrigeerimise kaudu on arvukad uuringus ilmnenud probleemid ennetatavad ja lahendatavad.

Grupiprotsesside juhtimine ja oskuslik ärakasutamine parema tulemuse saavutamiseks suurendab samal ajal inimeste rahulolu nõupidamise protsessiga ning arendab meeskonda.

Peale mittepiisava grupiprotsesside juhtimise paistab koosolekute tulemuslikkust ja nendega rahulolu piiravat ka vähe jagatud vastutus.

Kui osalejad protsessi eest ei vastuta, siis nad väga tõenäoliselt ka ei valmistu ega näita arutelu jooksul üles aktiivsust ning on tagantjärele rahulolematud kulutatud aja pärast. Üks viis soodustada jagatud vastutust on lasta koosoleku juhataja ja protokollija rollil roteeruda.

Eestlastele veel võõras, kuid järeleproovimist väärt on ka koosoleku juhatamine kahekesi - näiteks hoiab üks fookuses eelkõige koosoleku tehnilist ja protseduurilist poolt, teine teine keskendub sisulisele poolele ja grupiprotsessile.

Eraldi tähelepanu pälvib projektijuhtide meeskonna käivitamise ja motiveerimise oskuse arendamine. Projektimeeskondade juhtimisel ei piisa parimaks soorituseks vaid eelarvestamise ja ajaplaneerimise oskustest. Inimeste juhtimise oskuste arendamisse panustamine paistab projektijuhtide puhul olevat seni esitamata väljakutse.

Autor: Siret Ristmägi