Venemaa ahistab, euroliit mökutab

Narva piiripunktis on kriisiolukord: autoread on veninud 10 kilomeetri pikkuseks. Soomes ja Lätis on järjekorrad olnud möödunud nädalatel veelgi pikemad.

Äripäev tunneb pettumust Euroopa Liidu saamatuse üle, sest EL peaks selles küsimuses oma liikmete huve esindama.

Selle taustal tervitame Eesti ametnike otsust küsimus Euroopa kolleegide ees tõstatada. Teisipäeval kirjutas AFP, et maksu- ja tolliametil on kavas võtta piiriummikute teema päevakorda 29. novembril Brüsselis toimuval ELi tolliametnike kohtumisel.

"Teeme lähedast koostööd Soome ja Lätiga, et vahetada informatsiooni ja leppida kokku positsioonides," ütles AFP-le maksu- ja tolliameti avalike suhete peaspetsialist Reelika Raamat.

Muidugi pole üllatuseks, et Venemaale meeldib oma naabreid - eriti veel Eesti- ja Läti-suguseid eksterritooriume - ahistada. Me pole küll tunda saanud sellist lausboikotti, nagu nüüd Moldova ja Gruusia. Aga meie toiduainetööstused mäletavad veel, kuidas Venemaa andis eelmise aasta alguses ekspordiloa vähem kui pooltele seda taotlenud Eesti tööstustele. Nüüd istuvad needsamad tööstused oma külmikute ja toidulaadungitega piiripunktides, loevad kuluvaid päevi ja kroone ning loodavad, et oma Vene partneritelt kahjunõuet kraesse ei saa. Valikulisele piiriületuspoliitikale viitab see, et Vene autode inspekteerimisaeg olevat lühem kui Eesti veokite oma.

Tõsi, osalt on asi ka lihtsalt tüüpilises Vene asjaajamises. Helsingin Sanomat kirjutas paar nädalat tagasi, et Soome piiripunktides tekkinud järjekordades on suurimateks kaotajateks just Vene firmad. Kaubavedu Venega on kasvanud (nii otse- kui ka transiitkaubandus) ja Vene toll ei suuda sellele lihtsalt reageerida. Igatahes saab EL siin oma naabrit survestada, kui ta vaid tahab. Halb uudis on see, et ega ta eriti taha. Eelmisel nädalal lubas Euroopa Komisjoni välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner küll komisjoni sekkumist, aga mida see sekkumine tähendab, jäi selgusetuks.

Maailma suurim kaubandusblokk EL on muutunud suhetes Venemaaga nagu mingiks pisiriigiks, mis alandlikult põlvi nõksutab, et tema energeetikakraane kinni ei keerataks. Sellise ELiga me liituda ei tahtnud.

Ilmselt teevad praegu kõige targemini need ettevõtted, kes Venemaa ekspordi miinimumini koomale tõmbavad. Paljud Eesti ettevõtted, nagu E-Piim ja Rakvere Lihakombinaat, ongi ekspordi piiramise teed läinud. Parem Venemaad karta kui kahetseda.

Autor: ÄP