Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Me kõik vajame USAd

Kristiina Ojuland 28. november 2006, 00:00

Eesti meedia on pikalt analüüsinud president Bushi visiidi tähtsust ja tähendust. Kahtlemata on see ajalooline ja eelkõige välispoliitilise tähendusega kohtumine. Ma usun, et see on sõprade kohtumine, mis kannab järjepidevuse märki.

Nii president Lennart Meri kui ka peaminister Siim Kallast on USA presidendid võõrustanud ajal, kui Eesti oli alles kandidaat nii

NATOsse kui ka Euroopa Liitu. Et häid suhteid omavate riikide vahel leiavad aset tipptasemel kohtumised, on loomulik. Niisuguste kohtumistega pannakse maha märgid edasiseks tegutsemiseks välispoliitikas, kuid ka kaubanduse, turismi ja investeeringute elavdamiseks. Rääkimata isiklikest headest suhetest ja usaldusest riigijuhtide vahel, mille hinda mõõta on võimatu.

Me ei tohi kunagi unustada, et tänu USA kindlale hoiakule mitte tunnustada Eesti ja teiste Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt oleme me täna vaba rahvas vabal maal. Siinkohal tasub märkida, et näiteks suure naaberriigi president ei ole leidnud oma viie ametiaasta jooksul aega ega põhjust Eestisse tulemiseks. Nii Eesti kui ka USA on viimasel ajal avaldanud muret demokraatia ja vabaduste piiramise üle Venemaal.

Teine oluline asi, mida unustada ei saa, on tõsiasi, et just George W. Bush ja USA administratsioon seisid kaljukindlalt selle eest, et kolm Balti riiki võeti NATO liikmeks. Mäletan väga hästi aega, kui veel pool aastat enne NATO laienemist kahtlesid mõne Euroopa riigi esindajad Eesti kutsumises

NATO täieõiguslikuks liikmeks. Ilma Ameerika Ühendriikide toetuseta ei oleks Eesti täna NATO liige.

Kolmandaks jagame me Ameerika Ühendriikidega väga sarnast arusaamist vabaduse ja demokraatia toetamisest maailmas, seda nii Lähis-Idas kui ka endistes Nõukogude Liidu riikides. Tegutsedes ühiste ideaalide taustal Ukrainas, Gruusias, Moldovas ja mujal, saab Eesti väikeriigina suurepäraselt teha koostööd USAga.

Neljandaks usun ma, et Eestil on USAga sarnased huvid ajal, mil NATOs on teoksil reformid. Eesti on kogu aeg rõhutanud, et me ei pea õigeks NATO-le paralleelsete struktuuride loomist ELi poolt. Meie jaoks on tähtis, et NATO transatlantilise liiduna oleks ka tulevikus Euroopa julgeoleku tagajaks ja oleks vajadusel valmis võtma vastutust ka väljaspool NATO piire.

Kuivõrd president Bushi visiidi ajal on Eestis kümneid välisajakirjanikke, on meil suurepärane võimalus viia ameeriklasteni sõnum Eestist kui ettevõtjasõbralikust investeerimiskeskkonnast ja meie infotehnoloogia kasutamise harjumustest. Usutavasti annab ameeriklastele kohalolek Eestis parema tunnetuse meie geograafilisest asukoha tähendusest transiidi ja logistika jaoks. Presidendi visiidi ajal on meil suurepärane võimalus teavitada potentsiaalseid USA investoreid oma maksusüsteemist ja kiirest majandusarengust ning tutvustada Eestit turismi sihtkohana.

Eesti riigijuhtidel on president Bushiga kohtudes võimalus rääkida viisavabadusest. Ehkki Eesti on pidevalt kõikidel kahepoolsetel kohtumistel tõstatanud viisavabaduse küsimuse, ei ole see siiani lahendust toonud. Viisarežiim on pikka aega sundinud Eesti kodanikke USAd külastades läbima ebameeldivaid ja ka kulukaid protseduure ning on pigem kasvatanud meie inimestes võõristust Ameerika Ühendriikide vastu.

Paar päeva tagasi küsis üks mu prantslasest tuttav: miks teie, eestlased, nii väga Ameerika Ühendriikide poole hoiate? Minu vastus oli lihtne: meie, eestlased, oleme eurooplased ja armastame Euroopat, kuid meie julgeolek sõltub USAst, täpselt nagu teiegi oma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:27
Otsi:

Ava täpsem otsing