Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Süsteem annab eelise piiriületamiseks
Hiljuti viis Eesti-Vene Ettevõtjate Koda läbi seminari "Vene Föderatsiooni tolliasutuste eelteavitamise süsteem ning selle rakendamine Eesti-Vene piiril".
Viimaste sõnumite kohaselt on olukord Vene piiril taas halvenenud. Sarnaselt Eestile on see muutunud üsna kriitiliseks ka Soome ja Läti jaoks.
Ülekoormatud või puudulik infrastruktuur, ebaefektiivsus ning puudus korralikust eelinfost - neid kolme põhjust võib pidada kõige olulisemateks. Kusjuures viimast takistust tahetaksegi lahendada SPRINT-süsteemiga.
Lühidalt saab süsteemi toimimist kirjeldada järgmiselt.
Enne veoki koormaga piirile saabumist saadetakse kõik vajalikud andmed kauba, transpordivahendi ning autojuhi kohta informatsiooni eeltöötlemiskeskusse. Nõutakse TIR-märkmikku, CMR-saatelehte, arvet, transpordivahendi tehnilist passi ning autojuhi passi.
Kui need andmed on kätte saadud, sooritatakse (krediidivõime) eelkontroll, seejärel andmed konsolideeritakse ning saadetakse elektroonselt vastavatele piiril asuvatele tollipunktidele laiali.
Peale piirile saabumist esitab autojuht deklarandile kauba kohta käivad ja muud vajalikud dokumendid.
Deklarant võrdleb andmed paberikandjal elektroonse versiooniga ning vigade ja ebakõlade puudumise korral annab need edasi tolliinspektorile.
Viimane aga langetab otsuse ning väljastab autojuhile dokumendid vajalike pitsatitega.
SPRINTil on mitu olulist eelist.
Esiteks lüheneb oluliselt tollivormistusele kuluv aeg, kuna lõviosa protseduure tehakse enne seda, kui veok üldse piirile ilmub.
Sergei Kudrjavtsevi sõnul võib ajavõit olla 15-30 minutist (üks kaubaartikkel) kuni 1-3 tunnini (50 ja enama artikli puhul).
"Veoki üks tund seisakut piiril keskmiselt kaotab 0,04% kaubaväärtusest. Ühepäevane seisak piiril vähendab riigi ekspordimahtu 1% võrra," märkis ta.
Teiseks saab tolliteenuste eest tasuda ainult ülekandega.
Kolmandaks saab süsteemi kaudu vormistatud kaup automaatselt eelise piiriületamisel.
Mainimata ei saa jätta sedagi, et andmete liikumise korra muutmisega kaob tollinspektori kui ainsa otsustava isiku roll. See tähendab, et kõik esitatud dokumendid on olemas ka tollisüsteemis, mis annab kliendile tagasisidet selle kohta, kas kaup oli õigesti vormistatud. See piirab oluliselt korruptsiooni tekkimise võimalusi.
SPRINT põhineb kolme koridori süsteemil vastavalt sellele, millise osapoole käest on andmed saadud. Välisettevõte, kelle kohta esitatakse infot teiste riikide tolliametitest, suunatakse rohelisse koridori.
Ettevõtet, kes teatab ise andmed oma kauba ning transpordivahendite kohta, ootab kollane koridor, need aga, kes ei soovi tolliametnikke oma kaubast eelnevalt informeerida, suunduvad punasesse koridori.
Sõltumata piiriületuspunkti valikust moodustab vahendaja teenustasu umbes 25 eurot.
Hetkel katsetatakse eelteavitussüsteemi ainult Venemaa Loode tolliameti vastutusalas. Kolme Eesti piiriületuspunkti Narvas, Koidulas ning Luhamaal teenindabki tolliameti Loode transpordi- ja logistikateenistuse Pihkva esindus.
Autor: Sergei Slepuhhov