Mait Marran: logistika andku rohkem lisaväärtust

Kohtume Mait Marraniga oktoobri viimastel päevadel Balti Logistika uutes ruumides Lasnamäe tööstuspargis.

Oleme endale järgmiseks kaheks aastaks seadnud selged eesmärgid, üritame neid ka täita. See hõlmab aktiivset osalemist Eesti logistikastrateegia kujundamises ning senisest tõhusamat koostööd teiste seotud organisatsioonidega Eestis ja väljaspool. Samuti tahame olla aktiivne koostööpartner majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile logistikat puudutavates strateegilistes ja praktilistes küsimustes.

Plaani on võetud ka naaberriikides paiknevate ettevõtete külastused. Kokku on meil järgnevaks kaheks aastaks kümme defineeritud eesmärki.

Sel aastal korraldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium partnerpäeva, kuhu olid kohale kutsutud mitmesugused partnerorganisatsioonid. Praegu piirdub meie koostöö infovahetusega. Logistika ja transiidi valdkond on Eesti jaoks oluline. Riigi tasandil tuleb üheselt aru saada, mis see logistika ikkagi on. Kui praegu räägitakse riiklikul tasemel logistikast, mõeldakse selle all eelkõige transiiti, põhiliselt naftasaaduste transiiti. Logistikal on tegelikkuses aga tunduvalt laiem tähendus.

On levinud mõtteviis, et logistika ja transiit tähendab naftasaadusi ja Muuga sadamat, fookuse all on väga kitsas lõik logistikast, ministeeriumi roll oleks siin võtta kasutusele laiem käsitlus ning moodustada tervikpilt Eesti võimalustest veonduse, transiidi, logistika ja lisaväärtusteenuste kontekstis.

Suuremat tähelepanu tuleks pöörata näiteks Aasiast tulevale tükikaubale, mida siis hiljem Skandinaavia ning Lääne-Euroopa turgudele Eestist edasi viia, lisades siin kaubale väärtust, olgu selleks siis kauba müügiks ettevalmistamine, koostetööd, kauba tellimusele kohandamine, pakendamine vms.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostanud transpordi arengukava 2006-2013, kus on kirjeldatud transpordi üldised arengusuunad. Koostöö parandamiseks on ette nähtud transpordikomisjoni ning laiendatud transpordikomisjoni tegevuse organiseerimine. Loodetavasti hakkavad need komisjonid ka tegelikkuses tööle ja tulevikus on strateegilistesse diskussioonidesse kaasatud eriala- ning katusorganisatsioonide esindajad.

Eesti Logistikaühing esitas kevadel omapoolsed ettepanekud ja kommentaarid nimetatud transpordi arengukava osas.

Siiani puudub tagasiside, kas ja kui palju nende ettepanekutega arvestati.

Meie nägemuse kohaselt peaks tulevane vastastikune koostöö hõlmama pidevat infovahetust ja tagasisidet osapoolte vahel.

Suur samm edasi oleks eelpoolmainitud laiendatud transpordikomisjoni reaalne töölerakendumine.

Kusjuures tööpõhimõtteks peaks olema, et see on regulaarselt kooskäiv kindlate sisemiste protseduurireeglitega organ, mille arendamisse kaasatakse kõik osapooled.

Komisjoni üks eesmärk peaks olema reaalse riikliku logistikastrateegia väljatöötamine ning elluviimine.

Senimaani oleme pidanud Eesti riigi eeliseks odavat tööjõudu, seda tööjõudu napib ning juurde teda ei teki.

Nõudlus üha suureneb, mis tähendab automaatselt kulude kasvu. Kui need kasvavad teatud piirini, lahkuvad tootmisettevõtted, kelle tootmiseeliseks on madalad tööjõukulud.

Tootmisettevõtete lahkumine mõjutab paratamatult ka kõiki teisi sektoreid. Kui Eestis midagi ei toodeta, pole näiteks logistikaettevõtetel midagi transportida.

Küsimus on selles, kas ja kuidas säilitada seniseid kulueeliseid. Üks variant on tõsta efektiivsust. Teiseks lahenduseks on lubada riiki odav tööjõud välismaalt.

Spekuleerida võib alati, kuid see on vähetõenäoline.

Ükski firma ei hakka äri lõpetama, kui turuolukord mõneks ajaks halveneb. Lähemate aastate jooksul ei muutu kindlasti midagi.

Pikemas perspektiivis tuleb Eesti riigil ja ettevõtetel kõvasti vaeva näha, et säilitada tootmisettevõtete jaoks atraktiivne majanduskeskkond.

Senine edu on meid mõnes mõttes laisaks muutnud, kuid pikaajaline edu pole ilma pideva pingutuseta võimalik. Edu ei ole igiliikur.

Tegemist oleks kahepäevase üritusega, millest esimesel päeval toimuksid ettevõtete külastused, teisel päeval pannakse rõhku praktika omandamisele ning teooriale.

Toimuks seminar, kus vastuvõtva naaberriigi logistikaühingu esindajad jagaksid oma kogemusi ning vahetataks mõtteid.

Oleme huvitatud ka hommikuseminaride korraldamisest Eestis. Enne tööpäeva algust saavad logistikaspetsialistid kokku ning peavad arutelu mingil hetke olulisel teemal. Seminari eesmärgiks oleks saada uusi mõtteid ning lahendusi võimalikele äriprobleemidele, samuti annaks see hea impulsi eelseisvaks tööpäevaks.

Eesti-sisesed ettevõtete külastused jäävad alles, kontseptsioonilt jäävad nad varasematega sarnaseks.

Juhatus tegutseb küll ühiskondlikel alustel, kuid ühingu liikmetel - nii füüsilistel isikutel kui ka ettevõtetel - on aastamaks. Suurem osa vahenditest tulebki sealt.

Oma tegevusega plaanime suurendada inimeste huvi Eesti Logistikaühinguga liitumise vastu. Samuti üritame korraldada senisest kasumlikumaid üritusi.