Gaidar ja Litvinenko – kas ühe ahela lülid

30. november 2006, 15:04

Ehkki Moskva haiglas toibuva Venemaa
ekspeaministri Jegor Gaidari äkilise haiguse diagnoosi lubasid arstid teatavaks
teha homme, on mitme asjatundja arvates samuti tegemist mürgitamisega nagu
endise KGBlase Aleksandr Litvinenko puhul, veelgi enam – nende sündmuste vahel
nähakse seost.

Nagu teada, oli Venemaa ekspeaminister Jegor Gaidar Iirimaal oma raamatu „The Death of Empire: Lessons for Contemporary Russia” esitlusel. Dublini lähedal hotellis pärast kerget hommikusööki tundis ta end halvasti, kuid sellele vaatamata läks ta Iirimaa ülikooli raamatu esitlusele. Küsimustele vastates hakkas tal korraga väga halb. Ta väljus auditooriumist ja talle järgnenud ürituse üks korraldajaid Jekaterina Genjeva leidis Gaidari teadvusetult põrandalt. Ta toimetati kohe James Connolly haiglasse, kust ta järgmisel päeval lennutati ühte Moskva haiglasse, mida hoitakse tema julgeoleku huvides saladuses.
Ei Iiri haigla ega välisministeerium tunnistanud, et tegemist võiks olla mürgitamisega. Iiri arstid viitasid kõrge vererõhu võimalusele. Ekspeaministri tütre Maria Gaidari sõnul on tema 50aastane isa olnud kogu aeg hea tervise juures.
Moskva haigla arstid on lubanud Gaidari diagnoosi teatavaks teha homme. Tütre sõnul ei olnud tegemist ei infarkti ega insuldiga. Kõik sümptomid – ta muutus jõuetuks, liikmed kangestusid, ajutegevus nõrgenes ja ta kaotas teadvuse, kusjuures nii suust kui ninast voolas verd – viitavad mürgitamisele tundmatu ainega. Kindel on üksnes see, et tegemist pole kiiritusega nagu Litvinenko puhul.

Eri versioonid
Gaidari valitsuse rakendatud Venemaa šokiteraapia ja majandusreformide kaasautor Anatoli Tšubais, kes praegu juhib Venemaa ühtset energiasüsteemi UES ja keda ennast üritati aasta eest tappa, on veendunud, et Litvinenko ja Politkovskaja tapmise ning Gaidari äkilise haigestumise vahel on seos. „Kõik see teenib nende huve, kes soovivad konstitutsioonivastaste jõuvõtetega Venemaal võimule tulla,” võitis ta.
„Need kolm sündmust on ränk hoop Venemaa ja president Putini imago pihta läänes. See on kasulik inimestele, kes tahaksid Venemaad muust maailmast isoleerida. Neile, kes tahaksid naasta külma sõja ja kohalike kuumade sõdade ajastusse ning selles isoleerituses toime panna oma musti tegusid. Osa neist inimestest elab meie maal,” ütles kommentaariks UESi juhatuse liige Leonid Gozman.
Mitmed analüütikud seostavad neid sündmusi lähenevate Venemaa presidendivalimiste tõttu puhkenud võimuvõitlusega, millega kaasnevad tellimusmõrvad nii Venemaal kui väljaspool seda. Kuna tänapäeva Venemaal on poliitika ja majandus tihedalt lõimunud, siis üksnes poliitiline võim tagab suure sissetuleku. Selle kaotamine võib aga tähendada kõige kaotamist. Mitme analüütiku sõnul on võimuvõitlus ägedam kui ei kunagi varem pärast Jeltsinit.
On kaks põhileeri, mille liberaalsemat tiiba juhib asepeaminister ja Gazpromi juhatuse esimees Dmitri Medvedev, ning teist president Putini administratsiooni asejuht ja Rosnefti juhatuse esimees Igor Setšin, kes toetub jõustruktuuridele.
Riigiduuma liige Aleksandr Hinštein näeb aga Gaidari mürgitamise katses hoopis lääne kätt. Vastuses Moscow Timesi küsimusele ütles ta, et ei välista, et läänes on olemas plaan, kuidas diskrediteerida Venemaa ametiisikuid, julgeolekujõude ja president Putinit.

Kiirgus nii Berezovski juures kui lennukites Suurbritannias käib endise KGB agendi Aleksandr Litvinenko surma asjaolude aktiivne uurimine. Surma põhjustas teatavasti Litvinenko kehast leitud radioaktiivne element poloonium 210. Uurimise käigus on Londonis kiirgust leitud mitmest kohast. Millennium Hoteli baarist, kus ta enne surma käis, tema Londoni kodunt ja haiglast, kus teda raviti.
Aga sellele lisaks ka Suurbritannias eksiilis elava oligarhi Boriss Berezovski Londoni kontorist. Et tegemist oli sama poloonium 210ga, siis keeldus Berezovski enne uurimistulemuste selgumist kommentaare andmast.
Külla aga on Kreml juba viidanud, et Berezovski võib olla Litvinenko surmaga seotud. Londonis elav Juli Dubov, kes on kauaaegne Berezovski äripartner, pidas seda väidet naeruväärseks, kuna Litvineko on mitu aastat olnud Berezovski palgal ja nad on hästi läbi saanud. Tema esitas Raadiole Vaba Euroopa kolm võimalikku arengustsenaariumi.
Esiteks võivad Dubovi sõnul olla selle taga Vene eriteenistused, kellele eelmisel aastal vastu võetud seadusega anti õigus tappa vajaduse korral inimesi väljaspool Venemaad. Teiseks oli Litvinenko ikkagi endine KGB agent ja sellele organisatsioonile ei meeldi reeturid. Ning kolmandaks võis see tema arvates olla kaudne ähvardus Kremli ägedale kriitikule Berezovskile, keda Suurbritannia keeldub Venemaale välja andmast, et talle ollakse väga lähedale jõutud.
Huvitav on asjaolu, et kiiritust on avastatud ka kolmes British Airwaysi lennukis Boeing 767, mis on lennanud Londoni Heathrow lennuväljalt nii Moskvasse kui Rootsi Arlanda lennuväljale. Arvatakse, et kiirituse ajal on nende lennukitega lennanud umbes 33 000 reisijat, kuid oht on olnud väike, sest kiiritus ei ole tugev.
Sellega seoses pakub Briti politseile erilist huvi 25. oktoobril Moskvast saabunud lennuk. Reisijate seas olid Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtun, kellega Litvinenko kohtus Millennium Hotelis 1. novembril, kui ta haigestus. 3. novembril naasis Lugovoi Moskvasse. Lugovoi on endine KGB töötaja ja Litvinenko kolleeg, kes nüüd juhib Moskvas turvafirmat. Enda sõnul oli ta Londonis käinud vaatamas Arsenali ja Moskva AKSK mängu ning pidanud ärikohtumisi. „Paistab, et keegi tahab minust patuoinast teha,” ütles ta ajalehele Kommersant.

Välisinvestorite usaldus väheneb
„Aleksandr Litvinenko mürgitamine, mille süüdlasi ei leita, võimendab lääne meedias negatiivset suhtumist Venemaasse. Sellised asjad mõjutavad kindlasti investoreid, kes tunnevad huvi Venemaa vastu,” ütles Briti-Vene kaubanduskoja tegevdirektor Godfrey Cromwell Guardianile.
Samal seisukohal oli emigratsioonis elav Vene ärimees Alex Konanykhin. „Välisinvestoritele ei jää tähelepanu, kuidas autoritaarne võim on lämmatanud poliitilise opositsiooni ning kuidas valitsus kontrollib õigussüsteemi ja võtab üle häid firmasid,” ütles Alex Konanykhin, kes oli vangis istuva Jukose eksjuhi Mihhail Hodorkovski hea sõber.
1990. aastate algul juhtis Konanykhin Moskvas Russian Exchange Banki. Kaks endist KGBlast üritasid surmaga ähvardades talt aktsiaid üle võtta. Kui ta 1992. a läks koos abikaasaga ärireisile Budapesti, nad rööviti ja nõuti pangast loobumist. Neil õnnestus Slovakkia kaudu põgeneda USAsse. 1995. a hoiatas FBI teda, et KGB on palganud maffia mehed teda tapma. Samal ajal püüdis Venemaa valitsus kolm korda nõuda tema väljaandmist, kuid tal õnnestus kohtus tõestada nende nõuete ebaseaduslikkust.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. November 2006, 15:04
Otsi:

Ava täpsem otsing