Uudised
30. november 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Looduses peitub ravijõud

Kas loodusravimid on üldse ravimid?

Laiemas mõttes on naeratuski ravim, vahel lausa imerohi. Kitsamalt, ravimiseaduse järgi on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks.

Erinevalt ravimitest ei ole loodustoodete ja toidulisandite efektiivsus alati tõestatud ja nad ei pruugi toimida, kuigi võiksid oma koostisest tulenevalt meie tervislikku seisundit positiivselt mõjutada.

Veelgi keerulisem on olukord kodus kasutatavate ravimtaimedega.

Nendest abi saamiseks on vaja teadmisi ja oskusi, tööd vastava kirjanduse ja iseendaga.

Millistel taimedel on kõige suurem vägi?

Mürgistel, aga see vägi võib väga kergesti meie vastu pöörduda. Teisalt, absoluutselt ohutud ravimtaimed reeglina ka ei tervenda meid. See on põline mürgi ja ravimi dialektika, mida osati märgata juba Vanas Roomas.

Kui kaua säilib loodusravimite (kuivatatud, mitmeseguste tinktuuride jms) ravijõud?

Enamasti 2-3 või ka rohkem aastat. Oma tarbeks kasutatavat ravimtaimevaru on küll õige igal aastal uuendada.

Kas toidupoodides (eelkõige mahetoodetega kauplevates) müügil olevaid ravimtaimesegusid jms võib sama tõsiselt võtta kui apteegis saadaval olevaid?

Tunnen vaid apteekidest pakutavate ravimtaimesegude kvaliteeti ja julgen väita, et vähemalt meie kahe suurema ravimtaimetalu toodang on täiesti maailmatasemel.

Soovitan selliseid tooteid osta üksnes apteegist mitte ainult eelmainitu pärast: Ladina köögist saab ravimi või toidulisandiga kaasa ka professionaalse nõuande.

Eriti tähtis on see loodustoodete ja toidulisandite puhul, millega ei tohigi erinevalt ravimist kaasas käia kirjalikke meditsiinilisi väiteid. Nii ongi nende puhul otsustava tähtsusega just suulise info adekvaatsus.

Töötaja entusiasmist jääb selle andmisel väheks, on vaja ka vastavat haridust. Siin suudab pädev olla vaid apteeker, sest neid inimesi õpetatakse viis aastat ülikoolis või kolm aastat rakenduskõrgkoolis.

Kas kõik loodusravimid on ohutud? Mida peaksid inimesed nende kohta teadma ja kust teavet hankida?

Suhteline ohutus ongi nende kui loodustoodete või toidulisandite määratlemise tähtsaim kriteerium ning erinevus ravimitest.

Mingil juhul ei tohiks selliseid tooteid osta turult või suvaliselt, kusagilt kotiga toovalt "ärimehelt". Siin ei ole küsitav mitte ainult toime, etteaimamatu on isegi koostis. Ei tasu ennast ahvatleda lasta nende odavast hinnast - värviline karp või ilus pudel ei tähenda veel toimet.

Teiselt poolt tuleks ettevaatlik olla ülikallite ja imeilusaid lubadusi jagavate preparaatidega.

Eriti just väidetavalt ilusaks ja saledaks teha lubavate preparaatide toime ei pruugi rahakotist ja hingeseisundist kaugemale ulatuda. Kõige kindlam on alati pöörduda apteeki ja küsida põhjalikumat infot apteekrilt.

Teavet ravimtaimede ja taimsete ravivahendite kohta saab vastavatest raamatutestki, kuid siin tuleks vaadata kirjutaja tausta, eelistades entusiastidele akadeemilise haridusega kirjutajaid.

Ajalehtedes-ajakirjadeski tuleks eristada kommertstekste akadeemilisest teadmisest.

Kui ise endale ravimtaimi korjata, siis kus ja millal?

Aeg peab sobima taimedele - tähtis on nii õige arengustaadium kui ka kogumise kellaaeg.

Koht võiks olla korjaja jaoks mingi erilise tähendusega, ja kohast veelgi olulisem on tunne, millega me ravimtaimi kogume.

Koos taimedega saame endaga kaasa veel midagi. Haigused mööduvad, kuid see midagi jääb alatiseks alles. Koos sellega tuleb ajapikku teadmine: kõige väärtuslikumad meie elus ongi asjad, mida ei saa osta üheltki maalt ega ühegi raha eest.

Milliseid loodusravimeid peaks igas kodus leiduma?

Raske on ühest nimekirja välja pakkuda.

Väga oluline on mõista, et loodusravimi soetamisse ei saa suhtuda tavalise tarbijaliku mentaliteediga: raha maksin - nüüd olgu lahendus olla!

Raha maksmine ei lahenda probleeme, nüüd alles probleemid algavad. Neid lahendab vaid tahtejõud ja järjepidevus loodusliku vahendi õigel kasutamisel. See on koostöö inimese ja looduse, inimese keha ja tema enese mina vahel.

OÜ Tartu Ülikooli Kesklinna Apteegi juhataja Anne Viidalepa sõnul on viimastel aastatel nõudlus just Eestis kasvatatud ravimtaimede järele suurenenud.

"Loodusravimeid ostes lausa küsitakse, kust droog, teesegu vms pärit on, ja siis eelistatakse eestimaist," nendib Viidalepp.

Aasta läbi on populaarsemad ravimtaimed klassikaline kummel, saialill, rahustava toimega teesegud. Talvel ostetakse rohkem köha- ja bronhiiditeesid. Paljusid loodusravimeid tellib Ülikooli Apteek hulgilaost, aga neil on ka pikaajaline koostöö tuntud ravimtaimede kasvatajatega Kubja talust, kellelt võtavad nad müüki pajulille, nõgest, islandi samblikku, kassinaerist, koirohtu, kokku üle 50 erineva nimetuse.

Rahvas on hakanud loodusravimeid rohkem tarvitama, aga siinjuures tahaksin meelde tuletada, et ravimteede valmistamisel tuleb nende valmistamisviise teada ja järgida, konstateerib apteeker.

Autor: Tiina Kolk