Vitamiine tuleks hankida eelkõige toidust

Jaana Pikalev 01. detsember 2006, 00:00

Vitamiinide tarbimisest on levinud kaks üsna vastandlikku arusaama. Esiteks, preparaatide kasutamine on alati ja igati õigustatud nii profülaktikaks kui ka raviks mis tahes häirete korral. Teiseks, vitamiinide kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mõlemad kategoorilised arusaamad on tegelikult valed.

Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi.

Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja tavaliselt täiendavaid vitamiinipreparaate.

Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamiku vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende varude täiendamine. Vitamiinide mis tahes defitsiit tekitab keerulisi probleeme ainevahetuse protsessides

Vitamiinid pole biomolekulide poolt asendatavad. Siit ka oluline soovitus füsioloogiliselt vajaliku vitamiinide hulga saamiseks - tuleb vältida igasuguseid toitumisäärmusi.

Vitamiinid on toidu minoorsed komponendid, mis tähendab, et organism vajab neid ööpäevas väga väikestes kogustes.

Vitamiinide puhul kasutatakse sageli määratlust "asendamatud toitained" või "asendamatud toidukomponendid". Tegelikult eksisteerib ka siin teatud suhtelisus. Kõik asendamatud toidukomponendid pole siiski vitamiinid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:43
Otsi:

Ava täpsem otsing