Ökomaksude reform taas kavandamisel

Paari nädala pärast valmib tehnikaülikooli dotsendil Juhan Valtinil energiatoodete maksustamise uuring, kui palju maksustada maagaasi, põlevkivi ja elektri kasutamist. Valtin ütles, et temalt ootab rahandusministeerium numbreid, kui suured maksud võiksid tulla.

Elektriaktsiis võiks kõige varem kehtima hakata 2008. aastal, kuigi EL annab aega 2009. aastani. Sama tähtaja on rahandusministeerium välja käinud gaasi ja põlevkivi maksustamisel.

Autode puhul esitles rahandusministeerium uusi maksumäärasid juunis ökomaksustamise seminaril. Näiteks Toyota Corolla eest tuleks aastas maksta 656 krooni, Toyota Land Cruiseri eest 4010 krooni. Automaks jaguneks registreerimis- ja aastamaksuks. Lisaks on rahandusministeerium välja pakkunud ummikutasud, teekasutustasud ja lennureisi maksu.

Kaks aastat tagasi diskuteeritud ökomaksureformi käigus plaaniti maksustada ka naftatransiit. Kütuseaktsiis on samuti üks ökoreformi osa, selle tõus on plaanitud 2008. aastasse.

Keskkonnatasude puhul käivitus reform 2005. aastal, tänavu lisandub keskkonnatasuna eelarvesse 767 miljonit, tuleval aastal 831 miljonit krooni.

Toonane rahandusminister oli Taavi Veskimägi, kuid ökomaksu initsiatiiv tuli Villu Reiljani juhitavast Rahvaliidust. Veskimägi pooldab ka nüüd ökomaksureformi, kuid sõnab, et selleks tuleb vähendada otseste maksude koormust.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees ütles, et kiiret ökomaksudega pole. Enne järgmise aasta valimisi ei hakata tema sõnul ühtegi maksutõusu eelnõu koostama. Lelumees lisas, et maksureformi tööversioonid osakonnas liiguvad, kuid ametlikku tööplaani pole neid pandud.

Energeetikamaksud tulenevad ELiga kokkulepitust. Elektriaktsiisi miinimum hakkab olema 1,5 senti kW/h pealt, mis Lelumehe sõnul oluliselt hinda ei mõjuta. Varem pakuti, et elektri hind tõuseb kodutarbijale aktsiisiga 10 senti KWh kohta. Elektri hinnas kajastuvad saastetasud juba praegu, ligikaudu 4 senti KWh kohta ehk veidi üle 3%.

"Kas Eesti võtab elektri maksustamise aluseks miinimumi, ei tea. Lage pole EL maksu suurusele pannud," rääkis ta.

Põlevkivi osaline maksustamine algab 2009. aastal, täiel määral tuleb aktsiis 2013. aastal.

Kaks aastat tagasi plaaniti ökomaksureformi kaudu riigile aastas lisa teenida kaks miljardit krooni, sealhulgas autoregistrimaksust 250 miljonit krooni, kütuseaktsiisi tõstmisega kroon liitri kohta 700 miljonit krooni. Toona teostus plaanist vaid keskkonnatasude osa juulis 2005. Energiatoodete aktsiisid pidid tulema esialgse kava järgi juba selle aasta teisel poolel ja transpordimaksud kehtima hakkama selle aasta alguses.

Põhimõtteliselt võib maksusüsteemi ümber kujundada, aga seda tuleb teha nutikalt. Majandusministeeriumi huvitavad kalkulatsioonid. Niisama roheliseks muutuda ja makse kehtestada pole hea. Radikaalset ökomaksureformi me ei poolda, ehkki kirjutasime koostööleppes Rahvaliiduga, et pooldame rohelise mõtlemise ja ökomaksureformi ideed. Kui sellel on mõistlik mõju, siis kaugemas tulevikus ehk võib mõelda. Hetkel pole selle järele vajadust ei keskkonna ega majanduse aspektist. Eesti on ELis kõige puhtama loodusega riik ja meil ei ole ökokatastroofi ohtu. Riigieelarve on niigi suures ülejäägis ja milleks koguda uut maksu kuskile seisma madalama tulususega kui inflatsioon.

Iseenesest on ökomaksureformi idee õige, sest maksustada tuleb tarbimist ja saastamist, mitte inimese tulu. Samas on Reformierakond kogu aeg selle vastu olnud, et ökomaksu alla poogitakse igasuguseid imelikke makse, nagu automaks. Ka raskeveokimaksu suhtes olen kahtlev. Neid makse ei pea kehtestama, kuna auto iseenesest ei saasta. Järsult ökoreformi teha ei saa. Energeetikatoodete maksustamine on vajalik, sest tuleb eri tooteid võrdselt kohelda ja maksustada näiteks põlevikivitootmise see osa, mis saastab. Tuleb ettevõtetele anda aega harjuda. See on ka tarbijate küsimus, sest hinnad tõusevad kõigi jaoks. Ma arvan, et aega tuleb anda isegi 5-7 aastat.

IRL toetab maksupoliitikas pigem tarbimise ja reostamise maksustamist kui teenimise ja säästmise maksustamist. Ökomaksureformi eesmärk peaks olema piirata reostavat käitumist. Peame oma maksupoliitikat hoidma sellisena, et reostus ei koliks Eestisse, ja seetõttu oma keskkonnamaksustamist korraldama selliselt, et Eestit reostada poleks kasulik. Seega üks lähtekoht peaks olema, et meie ressursimaksud peaksid olema kõrgemad kui meiega sarnase või meist madalama tööjõuhinnaga maades. Samas tuleb maksukoormuse nihutamist tulu teenimiselt ressursside ja saastamise kõrgemale maksustamisele nihutada selliselt, et me Eesti ettevõtete konkurentsivõimelisust löögi alla ei sea.

Hetkel on riigieelarves keskkonnaga seotud maksude - energia-, saaste-, ressursi- ja transpordimaksude osakaal üsna väike. 2007. aasta eelarve tulude mahu 75,5 miljardi krooni juures kogutakse neid makse ca 5 mld krooni, ja seda peamiselt kütuseaktsiisist.

Kaks aastat tagasi olin ökomaksureformi vaenlane, kuna selle eesmärk näis olevat kompenseerida üksikisiku tulumaksust tulenevat maksulaekumise vajakajäämist. Kui see uuesti teha, siis kindlasti mitte sel eesmärgil. Seda raha tuleb kasutada ka keskkonna huvides. Küll aga on keskkonna saastamise maksustamine õige asi.

Sõiduautode ja raskeveokite maksustamise küsimuses praeguses koalitsioonis konsensust ei ole ning tõenäoliselt ka ei tule.

Maagaas on üks vähestest fossiilsetest kütustest, mida Eestis aktsiisiga ei maksustata. Energiamaksustamise direktiiv võimaldas maagaasi aktsiisiga mitte maksustada, kui maagaasi osakaal energia lõpptarbimises oli 2000. aastal alla 15%. Siiski tuleb maagaasile kehtestada vähemalt osaline tase ELi aktsiisi alammäärast, kui maagaasi osa liikmesriigi energia lõpptarbimises jõuab 20 protsendini.

Kui riik 2005. aasta suvel hoogsalt alustas ökomaksureformi (ÖMR) temaatikaga, siis üheks põhimõtteks oli, et selle tulemusena üldine maksukoormus ei tõuse, vaid keskkonnatasude tõusu peab tasakaalustama tööjõumaksude vähenemine. Praegu millegipärast sellest teisest suunast ei räägita.

Kuna ÖMR ja keskkonnamaksud hõlmavad erinevaid makse, millest osa on juba kehtestatud ja osa vaid toore idee staadiumis, siis oleme seisukohti esitanud kõige aktuaalsemate kohta. Eriti just kütuseaktsiisi kiire tõusu vastu, mis esialgse kava kohaselt oleks kokku langenud bensiini hinna kiire tõusuga ning omakorda kiirendanud inflatsiooni. Samuti ei saanud ega saa kaubanduskoda nõustuda esialgsetest kavadest läbi käinud plaaniga kasutada Eestis elektrienergia tootmiseks meie põlevkivi asemel Venemaa gaasi. Seda peame eriti lühinägelikuks ja läbimõtlematuks. Ja mõte enne valimisi asuda autosid maksustama kuuluks ilmselt ulmevaldkonda. Nii et nõustun ametniku arvamusega - enne valimisi ühtegi uut maksu kehtestavat eelnõu läbi suruma ei hakata.