Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uued korterid teisel ringil
Järelturul müüakse palju uusi kortereid, sest vastsed omanikud pole "paberi peal" ostetud korteri kvaliteediga rahul.
Järelturul pakutavad uued korterid jagunevad laias laastus kaheks. Osa on spekulantide korterid, mis buumi ajal kokku osteti ning millest spekulandid nüüd kasumit võtavad.
Ent suur hulk uusi kortereid on teisel ringil ka seetõttu, et ostjad ei saanud sellist korterit, nagu tehingut tehes ette kujutasid. Kui vigu on palju, loobutakse arendajaga kemplemisest ning korter pannakse müüki.
Kaanon Kinnisvara tegevjuht Härmo Haljaste toob tekkinud olukorra põhjuseks kinnisvaraturu ülikiire tõusu. "Kahjuks lämmatab kvantiteet kvaliteeti, sest ostjad ostavad kõike, mida turule pakutakse," osutab ta.
Haljaste ennustab, et turu stabiliseerumisel tekib ostjal valikuvõimalus ning ostuotsuste juures tulevad arvesse hoone konstruktsioonide helipüsivus, läbimõeldud ja elanikuga arvestav planeering, inimsõbralikud materjalid jne. Ta soovitab alati uurida nii arendusobjekti kui ka ehitaja ning arendaja tausta.
Uus Maa Kinnisvara analüütiku Annika Jakobsoni arvates müüvad teise ringi uusi kortereid põhiliselt siiski spekulandid ning vähem on neid, kes müüvad korteri rahulolematusest ehituskvaliteediga. "Kvaliteediga on probleeme paljudel uusehitistel, kuid vähesed inimesed on valmis seetõttu elukohta vahetama, kuna pole garantiid, et uus korter kuigivõrd kvaliteetsemalt ehitatud oleks."
Pool aastat korterit otsinud inimene on hädas, kuna uute korterite kvaliteet ei kannata kriitikat.
Ülle Tammkivi on juba pool aastat soovinud osta uut korterit, kus kõik oleks sissekolimiseks täiesti valmis.
Seepärast ongi ta vaadanud teisel ringil olevaid uusi kortereid, et ei peaks arendajaga ehitusvigade pärast kauplema hakkama. Ent siiamaani on ost tegemata jäänud, sest eranditult kõik järelturu uued korterid, mida ta on vaadanud, lagunevad mõnest nurgast. "Uut korterit soovisingi osta ainult seetõttu, et ei peaks ise pintsli ja pahtlilabidaga ringi käima," ütleb Tammkivi.
Ehitusvigadega kortereid on kindlasti kergem ära tunda kui märgata korterelamu üldisi vigu.
Korteriga tutvumas käies viibib inimene ostetavas eluruumis siiski liiga vähe aega, et panna tähele elukeskkonda halvendavaid tegureid. Arvestada tuleb ka tõsiasjaga, et kui korteri juures on vead üldiselt kergelt kõrvaldatavad, siis elamu vigu on üldiselt juba raske, kui mitte võimatu kõrvaldada.
Õnneks ei jää tänapäevases infoühiskonnas midagi saladuseks, sest inimesed armastavad oma muresid ajakirjanduses ja internetis teistele kurta, et leida mõttekaaslasi või lohutust.