Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viisnurk paneb kinnisvara teenima rahaveski
"Kinnisvaraturg on kiirelt arenemas ja Pärnus maad vähe, selles mõttes loomulikult on potentsiaali. Kui kõik hästi läheb, võib siin näha korralikku panust ettevõtte tulemustesse," kommenteeris arenduslepingu sõlmimist Viisnurga finantsdirektor Einar Pähkel.
Viisnurk ja AS Trigon Capital sõlmisid lepingu, mille kohaselt hakkab Trigon juhtima mööblitootja maavalduse arendamist Pärnus aadressil Rääma 31. Kinnistu kogusuurus on küll 4,4 hektarit, kuid arendamise alla kuulub lepingu järgi sellest veidi alla poole ehk ligikaudu 2 hektarit.
Viisnurk tahab kasu lõigata järjest tõusvatest maahindadest ja kasvavast nõudlusest kõrgetasemeliste elamu- ja kontoripindade järele. Seetõttu otsustati seni osaliselt kasutuseta seisnud maa-ala ümber planeerida ja seda arendada.
"Tahame tühjalt seisnud maale väärtust juurde anda ja sellega ka ettevõtte tulemusi mõjutada," ütles Pähkel ning kinnitas, et kindlasti ei tähenda see, et Viisnurk muutubki nüüd kinnisvaraettevõtteks.
Põhitegevusest eemaldumist ei näe antud arengutes ka Suprema maakler Riho Talumaa.
"Kuna projekti juhtimine anti Trigonile, siis ei saa ka väita, et Viisnurk oma põhitegevusest kõrvale kaldub või et juhtkond hakkab mingi muu asjaga tegelema," rääkis Talumaa.
Sihikule võetud Rääma krundi arendamine võib olla alles algus, nimelt kuulub Viisnurgale ka 40 hektari suurune kinnistu Niidu tänaval. Sealsesse piirkonda on juba praeguseks koondunud mitmed tööstusettevõtted. LVM Kinnisvara juhatuse esimehe Ingmar Saksingu sõnul oleks Viisnurgal Niidu krundi arendamisega võimalik arvestatavalt teenida. "Seal on perspektiivi tootmis- ja laopindadele," viitas Saksing kasutamata võimalustele Niidu tänaval.
Samas kinnitas Pähkel, et eelmisel nädalal Trigoniga sõlmitud leping mööblitootjale kuuluvat Niidu tänava tööstuspiirkonna krunti ei puuduta.
"See leping ei puuduta absoluutselt Niidu kinnistut ja Niidu kinnistute arendus ei sõltu ka otseselt sellest lepingust," selgitas Pähkel, kelle sõnul kaugemas tulevikus võimalusi siiski kasutamata ei jäeta. "Pikaajalises perspektiivis on ka Niidu tänava kinnistu kindlasti plaanis välja arendada," märkis ta.
Kahtlemata mõjutab plaanitav kinnisvaraprojekt nii Viisnurga üldtegevust kui ka kasumit. Ettevõtte teatel tahetakse selle projektiga luua aktsionäridele väärtust.
"Vaadates kinnisvaraturu arengut, on Viisnurga plaan täiendav potentsiaal ettevõttele. Ma eeldan, et projekti eesmärk on kasumi kasvatamine, muidu ma ei näe mingit mõtet, miks ettevõte peaks sellise asjaga tegelema. Loogiline on, et ettevõte ootab erakorralist tulu," tähendas Talumaa.
Uue haru kõrval ei ole mööblitootja ära unustanud põhitegevust. Vastupidi, tänu tehtud investeeringutele ja tootmise laiendamisele võib Pähkli sõnul ettevõttelt oodata häid tulemusi ka järgmisel aastal.
"Kolmanda kvartali tulemustega koos andsime teada, et laiendame ehitusmaterjalide osas Isotexi tootmist, mis peaks aitama marginaale parandada, ja panustame ka oluliselt rohkem jaekaubandusse Skano keti kaudu mööbli poole pealt," sõnas Pähkel.
Pärnu linnas algab kruntide ruutmeetri hind 800 kroonist, misõttu Rääma 31 kinnistu minimaalne väärtus võiks olla 35 mln krooni. Rääma on iseenesest perspektiivne elamuarendusala, aga miks arendada ainult ühte osa, seda ma ei mõista. Praegu asub krundil ka suusavabrik ja üle tee katlamaja, kui see ära kaob, siis ehk perspektiivis keskkond paraneb.
Kui võtta suurem ala projektina ette, siis tuleks sellest kujundada terviklik piirkond kas siis elukeskkonna või äride jaoks. Kõike ühte kohta sinna jõe kaldale minu meelest õige teha ei ole. Muidugi on neil idee ka alles toores.
Koht on ilus, perspektiivis võiks ja peakski tootmine sealt ära liikuma, aga arendada tuleks siiski piirkonda tervikuna.