Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA turud teelahkmel

Tarvo Vaarmets 05. detsember 2006, 00:00

USA keskpanga juht Ben Bernanke ütles eelmisel nädalal, et majandus on jätkuvalt niivõrd tugev, et keskpank võib lähikuude jooksul taas intressimäära tõsta. Kohati vastuolulised majandusindikaatorid teevad investorid tuleviku suhtes veidi närviliseks. Kolmandas kvartalis kasvas USA majandus rohkem, kui oodati, samas esimest korda kolme ja poole aasta jooksul andsid põhilised tööstustoodangu näitajad järele. See viitab majanduskasvu aeglustumisele, millele on ajalooliselt järgnenud Fedi intressimäärade alandamine.

"See, kuidas majandus viimasel ajal liigub - üks näitaja läheb üles, teine langeb - mis see kõik tähendab? Mina ei tea," väljendab segadust Permanent Portfolio Family of Fundsi president ja fondijuht Michael Cuggino, kelle sõnul tähendavad vastuolulised andmed tihti murdepunkti tõusu jätkumise ja langusse suundumise vahel.

Tõusu jätkumise poolt räägivad mitmed argumendid.

"Paljude riskifondide tootlus jääb indeksitele alla, seepärast on võimalik, et nad üritavad olukorda parandada või turuga kaasa liikuda," ütles Circle T Partnersi fondihaldur Seth Tobias, kes võrdleb tänast olukorda 1995. aastaga, mil algas viis aastat kestnud ralli. "Kasumid on kasvamist jätkanud. Intressimäärade tõus hakkab läbi saama, majandus tõuseb. Enamik inflatsioonimure tekitatud survet on turult kadunud. Ma ootan tõusu," selgitas ta.

Pikaajalised probleemid, nagu Iraak ja sellega kaasnev üldisest kõrgem nafta hind, näivad juba aktsiaturgu arvestatud olevat. Isegi demokraatide valimisvõit ei kõigutanud investoreid, kes järeldasid, et see ei mõjuta ettevõtete tulemusi ega intressimäärasid - kaks tegurit, millele kõige rohkem tähelepanu pööratakse. Mõned investorid on jõudnud järeldusele, et USA keskpank ja selle juht Ben Bernanke on hakkama saamas haruldusega - aeglasemalt kasvav majandus, mis hoiab inflatsiooni kontrolli all, aga väldib majanduslangust.

Viimastel kümnenditel on Fed inflatsiooni ohjates tihti liiga jäiga poliitikaga majanduse langusse viinud. Sama on oodatud ka nüüd, eriti olukorras, kus elamispindade turul mullist õhku välja lastakse, kuid mingit olulist tagasiminekut ei ole toimunud. Osa eksperte on isegi seisukohal, et suuremad raputused elamuturul võivad juba möödas olla.

Majanduskasv üldiselt aga, kuigi aeglustunud, näib siiski tugevana. Ettevõtete keskmiseks kasumi kasvuks oodati kolmandas kvartalis 14%, tegelikkuses näidati aga Thomson First Calli andmetel 19% suurust edasiminekut.

Kuigi kvaliteetaktsiate liikumist kajastav Dow Jonesi tööstuskeskmine püsib paar nädalat tagasi saavutatud rekordtasemetest madalamal, lõpetas indeks eelmise nädala siiski aasta algusega võrreldes 14% võrra kõrgemal. Samas on aga dollar sel aastal euro suhtes nõrgenenud 11% ja jõudnud oma kahekümne kuu madalamate punktide juurde.

"Dollari nõrkus avaldab aktsiatele praegu kindlasti mõju," sõnas J.P. Morgan Private Banki globaalinvesteerimise spetsialist Elizabeth Weymouth. "Hea uudis on aga see, et meie arvates enam eriti hullemaks minna ei saa," viitas ta dollari odavnemise lõpu võimalusele.

Mure intressimäärade ja majanduskasvu pärast on suunanud nii dollarit kui aktsiaid. Euroopa tugev kasv on sundinud keskpangad intressimäärasid tõstma, see aga vähendab omakorda siinseid valuutavarusid ja kasvatab nende väärtust dollari suhtes. Kõrgemad määrad Euroopas ja nõrgem dollar muudab USA välisinvestoritele vähem atraktiivseks.

"Keskmise Pariisi või Frankfurti investorile tõstatab niivõrd terav ja kiire dollari allakäik suuri küsimusi USA aktsiatesse investeerimise mõttekusest," selgitas New Yorki maaklerfirma CMC Marketsi välisbörside analüütik Ashraf Laidi.

LHV maakleri assistendi Ragnar Pleesi sõnul tehakse USA aktsiatega väga palju tehinguid, võimalik, et isegi rohkem kui Balti turgudel.

"Põhiliselt kaubeldakse tehnoloogiasektori aktsiatega, näiteks tuua Yahoo!, Google'i, eBay, Microsofti ja Inteliga," ütles Plees ning lisas, et üsna palju kauplevad eestlased LHV vahendusel ka indeksiaktsiate optsioonide ja futuuridega.

"See aktiivsus on olnud suur üsna pikka aega. Kasvutrend on korrelatsioonis Balti turgudega - viimasel ajal on aktiivsemaks muututud mõlemal suunal," viitas ta arengule.

Ka Hansabank Marketsi maakleri Raido Lillemetsa sõnul on USA tehingute arvu poolest Baltimaade järel teine turg, mahu poolest iseginatuke suurem. "Kaubeldakse kõigega, on ka rämpsaktsiatega kauplejaid," ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:28
Otsi:

Ava täpsem otsing