Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arvuti võtab kauplejalt töö
Aeg, mil tehingute tegemise eest inimesi palgal hoitakse, võib mööduda. IBMi uuringu alusel võib 2015. aastaks kaotada Londoni finantsturgudel töö üheksa maaklerit-kauplejat kümnest, kuna inimene teeb rohkem vigu ning ei suuda börsi kaudu ka alternatiivsetel turgudel võistelda arvutitega keerukamate ja suuremate tehingute sujuval täitmisel.
Inimene kaldub mõtlema, et arvutiprogrammis on algoritmidena võimalikud tegutsemisvariandid sisse programmeeritud. Lisaks ei käi arvutitarkvara lõunal ega soovi tehtud töö eest heal aastal kopsakaid boonuseid.
Lisaks maaklerfirmade ja pankade maakleritele ähvardab töökohtade kaotamist ka ostu- ja müügiotsuste põhjal aktiivselt juhitud fondides ja suurinvestorite juures tehingukorralduste sisestajaid.
Iseäranis ebasoodsasse olukorda satuvad päevakauplejad ehk daytrader'id, kui teisel pool oma kontol kauplevate institutsionaalsete investorite juures on nende vastas paar programmeerijat/tehnilist hooldajat mitmekümne arvutiga, mis iseseisvalt otsivad reaalajas tehinguid ja langetavad otsuseid oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt kui inimestest daytrader'id. Ka on neil piisavalt rahalisi vahendeid. Kui asi nii kaugele areneks, võib lühiajalisel kauplemisel kaduda hirm ja ahnus - arvutiprogrammile on mõiste "hirm" võõras, küll aga on programmeeritud maksimaalne lubatud risk ja kaotus. Otsuseid langetataks emotsioonivabalt ja ilma isiklike eelistusteta. Ühe tuleviku päevakaupleja kontoris teevad tehinguid inimeste asemel erinevatel turgudel vaikselt mitukümmend arvutit.
Sellise päevakauplemise ettevõtte juht võib lebada palmisaartel ja vaadata, kuidas suurest torust raha tuleb. Päris nii kerge see muidugi pole - ka riistavara ja tarkvara osas tuleb ette tõrkeid. Raha teenimine pole sugugi kindel, sama lihtne on arvutite puhul raha kaotada.
Kui inimeste asemel hakkavad massiliselt otsustama arvutid, saame päris omalaadse kapitalismi - miks mitte suured kõikumised üle päeva. Ka 1987. aasta börsikrahhi ühe võimaliku põhjusena on toodud välja automaatne kauplemine.
Kuid mis juhtub siis, kui karjaga kaasajooksmise asemel hakkavad arvutid ise turgu suunama? Kui tavalised daytrader'id tahavad ka kümne aasta pärast mängus olla, tuleks võib-olla hakata mõtlema võidurelvastumisele ehk automatiseeritud kauplemisele.
Kas kirjutada ise tarkvara või tellida töö programmeerijatelt? Kuidas anda ette arvutile otsustamismehhanism? Võib-olla ootab otsustamisel oma pead kasutavat daytrader'it samasugune saatus, nagu tööstusrevolutsiooni ajal vokiga ketrajat ketrusmasinate levikul.