Karjäärinaine või lapsevanem?

Lastehaigla intensiivravi kunagise juhataja ja praeguse abilinnapea Merike Martinsoni (66) tütar Liina meenutab, et ema tõi kogu aeg tööd koju kaasa. Juhtus ka nii, et dr Martinson sai vaevalt üle koduläve astuda, kui helises telefon, ja läinud ta oligi. "Haiged lapsed vajavad mind," mäletab tütar ema põhjendust ja temast tuppa maha jäänud haiglalõhna.

Sellegipoolest peab nüüd ise kaheksakuuse tütre ema ja lastearst Liina Süvari (35) oma lapsepõlve väga ilusaks ja õnnelikuks. "Ema on kogu aeg olemas olnud," ütleb ta, et pole kunagi armastusest puudust tundnud.

Hingelt tegusad naised seisavad sageli dilemma ees, kas olla ema või teha karjääri. Tihti otsustavad nad loobuda ühest teise kasuks või maksab mõlemat valides üks teisele lõivu. Ometi on armastust ja aega oskuslikult jagades võimalik olla kõiges edukas.

"Minu tegemisi on ema ettevõtlikkus mõjutanud ainult positiivselt," kinnitab Herdis Ojasu tütar Margareth (16). Tema ema on viimase kahe ja poole aastaga üles ehitanud kolm edukalt toimivat firmat - Velotakso, Personalipunkt Extra ja Tööõigusbüroo. Tütar ütleb, et selle aja jooksul pole ta midagi kaotanud. Herdis (37) on hea planeerijana tõmmanud töö- ja pereaja vahele selged piirid. Oma firmadele pühendab ta 8-9 tundi päevas. Ta on suutnud oma ettevõtetes asjad nii paika panna, et kui tarvis, saab ta eemalduda ja meeskond töötab edasi.

Lisaaega tütrega olemiseks läks vaja paari aasta eest, kui tal tekkisid Margarethiga lahkhelid. Herdis oli ise suhteliselt raske teismeline ja nüüd oli aeg tütrel jalgu trampida. "Peremured võivad üle pea kokku lüüa, kui töölt puududa ei saa. Kõik on omavahel sassis ja puruneb," on Herdis õnnelik, et temal see võimalus oli.

Kahe poja ema, TEA Kirjastuse juhatuse esimees Silva Tomingas peab loomulikuks, et ettevõtjal lasub kaks vastutust - üks oma töötajate ja teine pere ees - ning need tuleb tasakaalus hoida. Kui lastele ja abikaasale jääb liialt vähe aega, tekitab see kohutava stressi.

"Väga konkreetne võimalus on ikkagi see, et inimene avab kalendri," usub ta õigesse ajaplaneerimisse ning on kindel, et kui öeldakse "ma ei saa, mul on nii palju tööd", on asjad valesti korraldatud.

Tema enda kalendris on teatud päevadele või isegi nädalatele tõmmatud rist peale ja sinna ei lase ta midagi planeerida. "See on minu ja mu pere aeg, kui me läheme koos reisima või sõidan ema juurde ja võtan lapselapsed kaasa," selgitab ta.

Herdiski saab oma firmade kõrvalt täiesti vabalt lähedaste ja sõprade seltsis aega veeta ning reisida, mis on tema suurim kirg. "See on ilmselt üks põhjusi, miks ta on hea ärinaine. Ta hoiab oma tegemised tasakaalus, et ei tekiks tüdimust," järeldab Margareth ja lisab, et vahel ta soovib, et tal oleks niisama palju viitsimist kui emal. Herdisele on aga oluline, et laps teaks, millega ta tegeleb. "Võin viia tööprobleemid koju ja arutleda nende üle Margarethi kui täiskasvanuga. Ta annab teinekord selliseid siiraid lahendusi. Meid on rääkimine hästi palju aidanud ja tütar respekteerib seda, mida teen," avab ta. "Ma olen selline ema, kes kehtestab reeglid, aga murda last ei saa. Tuleb leida kompromisse. Murdeeas õpetab elu ise."

Tänapäeva eduka naise mudel erineb suuresti mõnekümne aasta tagusest, mil õige pereema koristas, küpsetas ja kudus. Enamik tegusaid naisi tunnistab, et neil käib koduabiline ning süüa võib rahumeeli osta ka näiteks Stockmanni kulinaarialetist. Üha enam hindavad nad kvaliteetaega, mil saab tõeliselt perele pühenduda.

"Valisime endale olulised asjad välja ja otsustasime, et meile ebaolulise teeb keegi teine. Ei pea igas vallas ise hea olema," arvab Herdis Ojasuu. "Ja kindlasti tuleb lapsi kaasata oma tegemistesse. Kui nad su tööst aru ei saa, tekib trots." Herdis on tütrele rääkinud, et vajab abi. Öelnud, et tema teenib elamiseks vajalikud vahendid ja Margareth saab ema toetada muudes tegemistes. Näiteks käia paar korda nädalas ise toidupoes.

Sellega, et lähedasi aeg-ajalt oma tegemistesse kaasata, on sajaprotsendiliselt nõus ka Silva Tomingas: "Nii saavad kodusedki aru, miks ja millal on vaja kauem ära olla, mida ema või naise töö endast kujutab."

Lapsi tuleks ettevõtluse ning ema-isa karjääriga maast madalast kurssi viia. "Panin Valget Maja külastades tähele, et isegi seal olid juba eelkooliealised oma emadega tähtsamatel üritustel kaasas, kuulasid ja suhtlesid," toob Silva näite.

Silval endal on see kurssi viimine nii hästi õnnestunud, et tema vanem poeg Ahti (34) töötab samuti TEA Kirjastuses ja on ema äripartner, tegutsedes IT ja keelte vallas.

"Ega see ole alati kõige parem idee sugulaste juurde tööle minna," tunnistab Ahti. Silva ei eitagi, et pojal on ema firmas aeg-ajalt raske. "Kriisimomente tuleb ikka. Tekib haiglaslik soov nõuda oma lapselt teistest rohkem," tõdeb ta.

Tegelikult on Ahti ja Silva elus olnud ka periood, kus nad kuigi tihti ei kohtunud. Ahti pääses 18aastaselt läbi tiheda konkursisõela Norra õppima ning oli seal seitse aastat.

Merike Martinson tunnistab avameelselt, et temale on olnud töö alati esikohal. Pärast tütre sündi unustas ta aga terveks aastaks ära, et on arst, ning võttis aja teadlikult maha. "Esimestel kuudel peaks iga ema seda tegema, sest see on lapse arengus kõige olulisem," paneb dr Martinson naistele südamele. Tema Liina sai aasta ja neljakuuseni rinda ning Merike oli kogu aeg lapse päralt. Tõsi küll, pärast seda täielikku pühendumist nägi tütar ema üha harvemini ning Liina isal tuli sageli olla mõlema vanema eest. Tagantjärele tarkusena ütleb praegune abilinnapea, et tema mehele langes liialt suur vastutus kodu eest ning see viis lõpuks abielulahutuseni.

Kui loodi esimest laste reanimatsiooniosakonda, töötas dr Martinson 72 tundi järjest. Tütar mäletab, et koduski oli ema jutule raske saada, sest talle pidevalt helistati. "Läksin maja lähedal asuvasse telefoniputkasse, helistasin ja küsisin, kas mina saaksin ka rääkida," naerab Liina, kuidas ta huumoriga pooleks püüdis emale enese soovidest teada anda.

Merike seisis pidevalt valiku ees. Haigetele lastele ta "ei" öelda ei saanud, kuid oma hobidele ja meelelahutusele tõmbas sageli kriipsu peale. Nii asendus dr Martinsoni mägi- ja suusamatkakirg slaalomi õppimisega, mida sai harrastada koos tütrega. Kindlasti lähendasid ka ühised kodutööd. Liina oli kuuene, kui pere hakkas maale suvekodu ehitama ega olnud ettevõtmist, millele ta käsi külge poleks pannud.

Kui Liina suuremaks sai, oli ta nii mõneski asjas perepea. Näiteks talongiajastul pidas just tema arvet, mida millal osta tuleb.

"Arvan, et kõike koos tehes ja vastutust jagades on Liinast saanud töökas ja vastutustundlik inimene," ütleb Merike.

Silva võib oma poegade kohta sama väita, sest neist on kasvanud edukad mehed. Noorem poeg Lauri (26) lõi juba 19aastaselt oma firma.

Laurile tundub, et ema tehtud otsused on õiged, sest ta on oma ettevõtmistes kaugele jõudnud. Tegusate lapsevanematega kasvamise plussiks loeb noormees seda, et temast tuli iseseisev inimene, oma nägemuste ja soovidega. "Vahel väiksena olin kella üheteistkümneni õhtul üksi ja igav hakkas. Muus osas poisslast ema eemalolek nii väga ei häiri, tema puudumist asendasid sõbrad," tõdeb ta ja lisab, et oli ka palju ühiseid tegemisi, praegugi on nad emaga sõbrad ning käivad koos reisimas. Näiteks Egiptuses või Keenias safaril. Erinevalt vanemast vennast Ahtist Lauri perefirmasse kuuluda ei taha. "Olen saanud kodus piisavalt peredünastiast osa," naerab ta ja lisab tõsisemalt, et olles kõrvalt näinud samas firmas töötavate ema ja isa vahelisi pingeid, ei taha ta selle kõigega 24 tundi seotud olla.

Ahti ütleb, et ega ta lapsepõlve enam hästi ei mäleta. Pärast kirjastuse loomist oli poja sõnul peres rohkem raha kui ajal, mil ema veel õpetaja oli. "Tegelikult kooliajal ei analüüsi neid ema töid ja käimisi, sest endal on nii palju tegemisi," tõdeb ta.

Herdis on üsna kindel, et ka Margarethist tuleb tubli karjäärinaine. Tüdruk ise ütleb, et pärast seda, kui ema hakkas ettevõtlusega tegelema, on nende elus toimunud suur edasiminek. Ema riskijulgus karjääri alustada ja pere hallist äärelinnast ära tuua innustab ka teda tulevikus edukas olema. "Kui ma olen eesmärgi seadnud, ei lepi ma vähesega," kinnitab Margareth. Emaga võrreldes ei kavatse tema kindlasti nii vara last saada, õige aeg selleks oleks kusagil kolmekümneselt. Lapsega peaks aga Margarethi arvates olema lisaks ema-lapse suhetele ka sõbrannade suhe.

Fotod: Julia-Maria Linna, erakogu