Korralik vundament ja astmed tagavad välistrepi ea

Artikkel

- Uudised
- Siim Sultson
- 5. detsember 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korralik vundament ja astmed tagavad välistrepi ea
"Ajakohane ja korraliku projektiga välistrepp on ilmastikukindel ja sama hästi kui hooldusvaba," selgitab Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja Teet Sepaste.
Sõltuvalt esimese korruse põranda kõrgusest hoonet ümbritsevast maapinnast, võib välistrepp tema sõnul vajada üsna toekat vundamenti. Lisaks on vajumise vältimiseks soovitatav siduda välistrepi vundament hoone omaga.
Kindlasti ei tohi Sepaste sõnul jõuda vundamendi alla treppi kergitav külm. Selle vastu aitab vundamentimissügavus vähemalt 1,2 m maapinnast allpool või trepi ümberringi soojustamine. Samuti peab tagama sajuvee eemalejuhtimise trepivundamendist.
"Kasutada tuleb lahendustele ja kasutustingimustele vastavat betooni, mörte ning plaatimise korral ilmastikukindlaid segusid," paneb ta südamele.
Trepi kaitseks otseste sademete eest soovitab Sepaste ehitada varikatus. Kui varikatus ei kata kogu treppi, tuleb astmetele ja mademele anda vee ärajuhtimiseks kerge kalle. Ühe variandina hoiab jääd ära ka trepisisene soojendus.
"Põhimure ongi mehaaniline jäätõrje, mis kahjustab ka trepi pealispinda," tõdeb ta.
Veekahjustuste vähendamiseks peavad plaatide vuugid olema korralikult täidetud.
Trepi viltuvajumise põhjusteks võivad olla külmakerked, halvasti tihendatud alus või vihmaveega trepi alt ära uhutud pinnas. Kuna trepp peab olema siseruumi pinnast madalamal, ei saa sellele kõrgust lisada. Seega on viltuvajunud trepi puhul Sepaste kinnitusel ainsaks lahenduseks selle täielik või osaline lammutamine ja uue viltuvajumispõhjusteta ehitamine.
Süvistatud jalapuhastusresti kohal peaks olema varikatus, muidu tuleb teha süvendisse vee äravool. Sepaste sõnul kestab trepp kauem ja on seda lihtsamini hooldatav, mida ühtlasem on selle pind.
Eramu omanik Henn Tosso betoneeris oma seitsmeastmelise välistrepi, mis oli valmistatud aastal 1965.
Tema seletusel olid astmed lihtsalt vanadusest kulunud, servad ümarad, tükid väljas. Trepp ei olnud vajunud ega pragudega.
"Tegin trepile puidust vormi ümber, tellisin autoga valmisbetooni ja valasin siis sama hästi kui uue trepi," räägib ta.
Ilma süvisrestita osalise varikatusega trepi kavatseb Tosso plaatida kunagi hiljem. Kuna betooniauto jõudis kohale alles õhtuhämaruses, jäid trepi kalded kontrollimata. Siiski kavatseb ta teha tasandusseguga kerged kalded.
Tiit Hromenkov, Felis OÜ omanik ja juhataja
Olen tegelenud vaid vanemate paneelmajade treppide taastamisega. Vaid betoonkeha korrastamisel ja plaatimisel läheb töö maksma 15 000 kuni 20 000 krooni. Varikatuse renoveerimine on eraldi ja selle tasu sõltub tugevalt katuse seisukorrast.
Kui olemasolev vundament on vilets, tuleb trepp lammutada, teha uus auk ja vundament allapoole külmumissügavust. Lisaks tuleb anda trepile hästi kerge kalle, et sademed voolaksid ära.
Urmas Piirsoo, Celander Ehitus OÜ ehitusjuht
Sageli kasutatakse pahatihti odavamaid sisetööde segusid, mis ei suuda ilmastiku kapriisidele vastu panna. Lisaks lõhub tugevalt välistreppi libedatõrjeks kasutatav sool, selle vastu ei ole rohtu.
Sool sööb läbi trepi vuugisegu ja plaatide alla pääseb vesi, mis külmudes kangutab plaadi lahti. Tulemusena algabki trepi lagunemine.
Kui ei saa vundamenti külmumispiirist allapoole teha, tuleb trepp kõnnitee alt ümbritseda meetri ulatuses penoplastsoojustusega.
Hetkel kuum