Midagi magusat ja kanget külmaks talveõhtuks

Elo Odres 06. detsember 2006, 00:00

Portvein tekkis tänu Inglismaa ja Prantsusmaa halbadele suhetele 17. sajandi teisel poolel. Üks õige inglise härrasmees ei kujutanud oma elu ette ilma klaasikese hea Bordeaux' veinita. Ent pidevad erimeelsused kahe riigi vahel viisid lõpuks veinikaubanduse katkemiseni. Inglastel tuli oma vein mujalt leida. Uueks veinimaaks sai Portugal, kuid suure vahemaa tõttu oli probleeme veini säilimisega. Et vein enne sihtkohta jõudmist hukka ei läheks, hakkasid Portugali veinimeistrid veini lisama viinamarjapiiritust ehk brändit. Inglastele maitses magus ja kange jook väga ning portvein oligi sündinud.

Portveini nimi tuleb selle kesksest valmistamiskohast, Oporto linnast, mis asub tuntud veinipiirkonnas Duoro jõe ääres. Portveinid on magusad ja kanged. Viimane omadus tuleb teadagi lisatud brändist, mida on portveinides umbes viiendik. Portveini kangus on tavaliselt umbes 20 protsenti. Magusus tuleb aga sellest, et valmistamiseks kasutatakse suure suhkrusisaldusega viinamarjasorte (Touriga Nacional, Tinta C?o, Tinta Barroca ja veel mõni), mis lastakse veel üle küpseda.

Portveini ja Oporto linnaga on sama lugu, nagu Champagne'i maakonna ja šampanjaga, Cognaci ja konjaki, Calvadose ja kalvadosega - sisuliselt on portvein üks paljudest kangestatud ehk dessertveinidest. Näiteks madeira on samuti kangestatud dessertvein, seda valmistatakse lihtsalt teises kohas. Meie siin Eestis oleme muidugi pika traditsiooniga "portveinijoojad". Küllap sellepärast polegi portveinid praegu nii populaarsed, kui nad võiksid olla, et nõukaaegsed "peedid" neile siiamaani varju heidavad.

Veiniklubi külaliseks on seekord MediaBrokeri tegevjuht Anu Uuemõis. Anu ei tea, mis jooke me seekord proovime, ja on meeldivalt üllatunud: juhtumisi eelistab tema just portveine tavalistele veinidele. Bonaparte'i sommeljeed Kadri Kroon ja Kaire Prede on proovimiseks valinud neli kangestatud dessertveini.

Portveinide liigitus on pikk ja keeruline, kolm proovitud porti esindavad kolme sorti neljast olulisemast. Välja jäi aastakäiguport ehk vintage. See on väga kallis ja eksklusiivne vein, mis moodustab vaid paar protsenti portveinide kogutoodangust. Valmistatakse seda ainult samast aastakäigust pärit veinidest. Vintage'i eripäraks on, et seda lastakse tammevaadis laagerduda kõigest kaks-kolm aastat, edasi küpseb jook 15-50 aastat pudelis.

Proovimata jäid ka valged portveinid, kuna enamik porte on siiski punased.

Kolm peamist portveini sorti, mida meiegi poodides võib leida, on ruby, tawny ja LBV (late bottled vintage).

Kopke on vanim seni tegutsev portveinivalmistaja, asutatud aastal 1638. Ruby aga tähistab portveinidest lühima laagerdumisajaga jooki. Ruby'd on noored ja värsked, valmistatud eri aastakäigust pärit veinidest. Tammevaadis hoitakse neid kuni kolm aastat. Kanged, magusad, lihtsad ja vürtsikad ruby'd on mõeldud kohe joomiseks.

Kui ütled ruby't nuusutades targa näoga, et tunned ploomi ja tsitruselisi, siis sa tõenäoliselt ei eksi, õpetab Kadri. Maitse on lühikesele laagerdumisajale vastavalt värske ja vürtsine.

LBV sündis taas tänu poliitikale. Teise maailmasõja ajal ei jõutud vintage-porte õigel ajal pudelitesse villida, ette nähtud paari asemel jäid need vaati 4-6 aastaks. Seetõttu ei vajanud need lõpuks pudelisse panduna enam küpsemisaega, vaid sobisid kohe juua.

Kadri selgitab, et vintage'i tehakse üksikutel väga hea saagiga aastatel. Tava-aastatel otsustatakse LBV tegemise kasuks. Proovitud portvein oli väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega.

Aroomilt mahlane ja pähkli nüansiga, maitselt täidlane, kuid pehmelt marjane - sobib šokolaadiga maiustamiseks.

Tawny on järgmine sort portveine ning tawny'sid on kaht liiki. Tawny porto on noor nagu ruby'gi, veidi heledama värviga, mis tuleneb valmistamise eripärast. Klass kõrgemad on vanemad tawny'd, mille pudeli peale on kirjutatud 10, 20, 30, 40 . Kuna tawny valmistamiseks kasutatakse eri aastakäikude veine, siis tähistab pudelil olev number veinide keskmist vanust.

Meie proovitud tawny pordi valmistamiseks kasutatud veinid on seega keskmiselt kümme aastat tammevaadis laagerdunud. Pikema küpsemisaja tõttu pole tema värvus nii ere kui ruby'l, vaid pigem pruunikas. "Mida vanem on (port)vein, seda rohkem on maitses puitu, pähklit ja vähem värsket marjasust," selgitab Bonaparte'i sommeljee Kadri.

Lõpetuseks proovime võrdluseks ka üht teist kangestatud dessertveini, madeirat. Seda tehakse, nagu nimigi ütleb, Madeira saarel. Madeirat on nelja tüüpi, meie proovitud malmsey on neist kõige magusam ja täidlasem.

Madeiral on portveinidest hoopis erinev, karamelline maitse. Madeirameistritel on kombeks veini valmistamisprotsessi käigus kuumutada, küllap sealt see tuleb. Peale selle kasutatakse portveini ja madeira valmistamiseks eri viinamarju, mis annavad samuti teistsuguse maitse.

Madeira joomine on tänapäeval paraku pea olematuks muutunud. Enim kasutatakse seda kastmete ja kookide maitsestamiseks. Madeira kui proovitutest kõige magusam jook sobib eriti magusate dessertide saatjaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing