Tantsuga läbi pimedate õhtute

Telesaade "Tantsud tähtedega" kütab naistes üles tantsukirgi, kuid kahjuks ei õnnestu paljudel meest jõusaalist tantsima tirida. Aga kogu aeg meeste järele oodates jääks elus paljud asjad tegemata. Tantsupeo asemel võib keha liikuma panna ka tantsutrennis.

Kuigi tundub, et spordiklubisid tekib pidevalt juurde, mõnusaid tantsutrenne siiski napib. Suures rahvast täis saalis jääb liikumismõnust ja grupitundest tihti puudu, sest tagareas saab üsna vähe aimu, mida treener ees teeb.

Seetõttu mõjus tantsuharrastajate seas kiirelt leviv uudis uuest tantsuklubist Stiletto rõõmustavalt. Kodulehel pakutavad kõlavate nimedega stiilid ajavad esmapilgul segadusse - Dance de la Soul, Moving for Fun, Cardio Jam jne. Siiski ei maksa tundmatutest nimedest end heidutada lasta. Stiletto turundusjuht Karin Golubev kinnitab, et stiilid on üles ehitatud emotsioonile ja seetõttu mõeldi neile välja ka enam tundeid väljendavad nimed. Karin julgustab proovima mitut stiili, sest ainult kogemuse kaudu saab inimene aru, mis talle sobib: "Tahame, et just tavaline inimene leiaks meie juures vaheldust. Ei pea olema tantsukogemust, sest hea treener suudab ka algaja liikuma panna. Pole tähtis, kas oled 20- või 50aastane - tantsimisest võib rõõmu tunda igas vanuses. Paljud tunnevad end õnnelikuna juba sellest, kui üle pika aja suudavad jälle sõrmedega varbaid puudutada või kui algselt võimatuna tundunud sammud esimest korda välja tulevad."

Tants annab samal ajal hea enesetunde ning kehalise vormi. Karin kutsub klubisse ka inimesi, kes pole varem tantsuga tegelenud - kindlasti avastab iga inimene endas uusi emotsioone ja liikuvust, millest seni pole aimugi olnud või mis argirutiini ununenud.

Igatahes tasub proovida. Valin esimeseks tunniks tundelise nimega Dance de La Souli, mis pidi sisaldama hiphoppi, džäss- ja show-tantsu, kuid kombinatsioonid on piisavalt lihtsad ka algajale.

Klubi asukoht Tartu maantee äärses hallis tehasehoones ei tekita esmapilgul helgeid tundeid, kuid kõledast trepikojast neljandale korrusele jõudes astud üllatavalt teise meeleollu.

Eesruumis põlevad küünlad ja veidi barokne sisekujundus loob hubase tunde. Tundi ootavad tüdrukud istuvad pehmetel toolidel, loevad ajakirju ja lobisevad omavahel. Tantsutund algab juba eesruumist. Karin kinnitab, et sisekujundus ja meeleolu loomine on olnud klubi kontseptsioonis algusest peale: "Tundi ei pea ootama kõledas koridoris, vaid saab tunda end mugavalt ka siis, kui oled varem kohale jõudnud - näiteks surfata internetis, vaadata ajakirju või telerit."

Treeningsaalil on suur pluss - sellel on avarad aknad, kust paistavad linnatuled. Samuti on saali suurus 20-25 inimesele sobiv ja kaks sammast ei varja oluliselt treenerit tagapool asujate eest.

Treener Eva alustab tavapärase lühikese soojendusega ja läheb sujuvalt üle tantsukavale. Alustame lihtsatest kombinatsioonidest, nende omandamisel lisab treener järjest uusi samme ja liigutusi. Kava on vaheldusrikas ja nõuab kaasamõtlemist, et järgmist kombinatsiooni õigel ajal alustada. Osas klubides nimetatakse sarnast stiili, kus igas tunnis õpitakse selgeks uus kava, freestyle'iks. Treeneri kiituseks peab ütlema, et ta hoiab grupil silma peal ega rutta uute sammude lisamisega enne, kui eelmised enam-vähem kõigil õnnestuvad. Õnneks oli grupp ka ühtlasel tasemel, nii et kellelgi ei hakanud teisi järele oodates igav ja keegi ei tundnud end halvasti, et tal kuidagi välja ei tule.

Alles viimase kombinatsioonina lisas treener ka tõelise pähkli ja esmalt tekkis tunne, et üks käsi ja jalg on kas üle või puudu. Eks andis väsimuski end tunda. Treeneri julgustav naeratus tunni lõpus lisas siiski usku, et järgmine kord tuleks juba ka see välja. Dance de la Souli julgen soovitada ka algajatele, kes alles avastavad endas tantsurõõmu.

Natuke häiris meie aeroobikasaalide tüüpiline häda - treener püüab entusiastlikult mikrofoni õpetusi jagada, kuid valju muusika tõttu ei kosta see isegi esiritta. Hubases tantsusaalis võiks mikrofonist üldse loobuda - vahetu suhtlemine mõjub alati mõnusamalt. Las kõrvulukustav muusika ja mikrofon jääda suurtesse aeroobikaruumidesse.

Esimesest tunnist julgustatuna lähen järgmine kord proovima eksootilisemat salsat. Pidevalt arvutiga töötades jäävad valusaks eelkõige õlad ja alaselg, mille vastu aitavad kuumad lõunamaa rütmid. Kui endal pole aega või raha, et Kuubale sõita, toob salsa killukese meeleolu ka koju kätte.

Kes ütles, et treenima peab dressides? Garderoobis loovad meeleolu kaks tüdrukut, kes riietavad end puna-mustadesse latiinoseelikutesse. Teised, kes lausa seelikuid pole viitsinud hankida, on treeneri eeskujul sidunud umber vöö rätikud, mis samuti aitavad puusade liikumist paremini tunnetada. Enamik on siiski tavalises treeningriietuses, kuid eks asi on alles algusjärgus ja teiste eeskuju nakatab.

Tund algab puusade ja õlgade soojendusest ja seejärel salsa põhisammu õppimisest uutele ja meeldetuletamisest juba varasemates tundides osalenutele.

Kuuba rütm mõjub esmalt ehk võõrana, kuid treener laseb sellega harjuda ja keerulisemaid samme juurde ei võta. Puusad ja õlad kipuvad esialgu liikuma veidi teises rütmis kui treeneril, kuid eks need kehaosad saavadki igapäevaelus vähe liikumisvõimalust. Tempo on rahulik ning jätab aega sammudele kaasa mõelda ja need meelde jätta. Poole tunni peal mõtlen, et ma pole isegi väsinud. Aga justkui mu mõtteid lugenud, hüüab treener, et nüüd teeme lambadat! Ruumi täidavad kaheksakümnendate populaarsed rütmid.

Salsarütmidest innustust saanuna otsustan proovida ära ka kõige eksootilisemana tunduva trenni Trip to Ecuador, mida viib läbi Ecuadorist pärit ja oma ala professionaalide käe all tantsinud Jorge. Ma ei pea oma ootustes pettuma. Särava naeratusega lõunamaine mees täidab oma energia ja isiksusega saali kohe sisenedes ja hoiab oma lummuses tunni lõpuni. Vahepeal unustasin isegi tantsusammud, sest treeneri liikumise jälgimine oli omaette elamus. Samas ei tekkinud lootusetuse tunnet, et mina küll sellega iial hakkama ei saa, sest treeneri positiivsus ja tunnustavad hõiked panid ka väikeste õnnestumiste puhul uhkust tundma. Igatahes soovitan tundi kõigile, kes on latiinosamme juba proovinud,aga ka neile, kes neid alles avastada soovivad. Hea tuju on igal juhul tagatud.

Keda latiinorütmid siiski külmaks jätavad, võib proovida India rahvatantsu elemente sisaldavat trenni Nike Rockstar Workout Bollywood, mille kava on koostanud Madonna koreograaf koostöös Nikega. Tund on tempokas ja eeldab osalejalt vastupidavust ja koordinatsiooni, seega maksab seda võtta pärast lihtsamate trennide külastamist.

Fotod: Julia-Maria Linna