Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Spordis ja fotoäris igav ei hakka

    Teie isa oli aastaid tagasi tuntud spordipiltnik, vend Jarek on tunnustatud professionaal. Kas fotograafia on Teie perekonnaviga?
    See on aastate jooksul kuidagi iseensest aastate jooksul niimoodi läinud, et oleme kõik üht- või teistpidi pildistamisega seotud. Isa pildistas aktiivselt 1970-80. aastatel ning on juhtinud mitut fotofirmat. Vend Jarek töötas aastaid tagasi SL Õhtulehe fotograafina, viimased viis aastat vabakutselisena. Mina tegin esimesed teadlikud "klõpsud" Smena, Zorki ja Zenit ET kaameratega 14aastaselt. Täna jäädvustan hetki kvaliteetse digitaaltehnikaga.
    Esimene töökoht ei olnud aga üldse fotograafiaga seotud - olin Elva spordipoes "Prosport" müüja. Fotograafiaga sidusin end 1995, kui läksin tööle isa juhitud ettevõttesse Baltic Foto Trading. Alustasin Tallinnas müügiesindajana, seejärel erinevate Eesti regioonide müügiesindajana. Aastast 2000 olen Fotoluksis.
    Meie tänased tegemised on üsna erinevad, kuid sama nõrkus on jäänud - meid kõiki tõmbab kaameraga loodusesse, et jäädvustada selle erinevaid vorme ja värve.
    Eelmisel kevadel asusite isa asemel ettevõtte juhi kohale. Kas toimus põlvkondade vahetus?
    Põhimõtteliselt küll. 2004. aasta lõpus oli olukord fototurul üsna keeruline ning Fotoluksi omanikud otsustasid motivatsiooni puudusel ettevõtte konkurentidele maha müüa. Läks aga niimoodi, et leidsin investorpartneriks LHV Financial Advisory Services AS, kelle kaasabil õnnestus ettevõte välja osta ning jätkata tööd Fotoluksi nime all. Alates 2005. aasta märtsist töötabki ettevõte uute omanike (Assar Jõepera / LHV Financial Advisory Services AS) käe all.
    Kas ost on end õigustanud?
    Täna võib öelda, et see oli õige samm. Fotoluksi majandustulemused on aasta-aastalt paranenud. Tänavu planeerime käibeks ligi 42 miljonit krooni. Siin on oluline roll ka üha kiiremini digitaliseeruval turul.
    Fotoluksil on Eesti mõistes soliidne iga - 2007 saab firma 15aastaseks, kuivõrd erineb toonane firma tänasest?
    Fotoluksi algust märgib tõesti 1992. aastal avatud fotopood Narva maanteel. Toona oli poodi nii suur tung, et korrakaitsjatel oli paadunud fofofännide tagasisurumisega tükk tegemist.
    Tänane Fotoluks on 9 fotokauplusega ning 36 töötajaga suurim fotokaupluste kett Tallinnas. Algsest ärist on teenustena alles veel filmiilmutus ning fotode printimine. Digitaalsed teenused, veebipoe müük, online digilabori tellimisliides, suureformaadiliste printide trükk ning fotokoolitused on teenused, millest firma algusaastatel kindlasti juttu ei olnud. Kuid siin on oluline roll olnud ka meie ajastul - üha kiiremini digitaliseeruval turul.
    Millised on mõtted tulevikku vaadates?
    Visiooni tulevikust muudab pidevalt kiirelt muutuv turg. Siiski jääme jätkuvalt oma liistude - fotograafia juurde. Meie uus slogan "Fotoluks - valgustab Sind fotoalal" võtab kenasti kokku meie nägemuse: olla eelistatuim fotopartner pildistamisest tõsisemalt huvitatud inimesele. Seetõttu oleme selgelt positsioneeritud klientidele, kelle huvi on saada usaldusväärne soovitus fototehnika, pildistamise ning fototeenuste alal. On hea lisada, et täna jagab meie kauplustes teenindajatena oma fotoalast teadmist vähemalt 20 professionaalset pildistajat - see on märk, mida paljud meie kliendid hindavad. Lõviosa ettevõtte aastakäibest teevadki püsikliendid ning lepingulised kliendikaardi partnerid (Estravel, ISIC, Reval Hotel First Client, Estonian Air). See on olnud suur usaldus ja me teeme pidevat tööd selle hoidmise ning kasvatamise nimel. Kliendi rahulolu on üks Fotoluksi suurim prioriteet - see on liikumapanev jõud, mis paneb ettevõtet end pidevalt arendama. Täna on meie tugevus konkurentide ees kindel eristumine fotograafia suunal, kiire ja kvaliteetse fototeenuse pakkumine ning professionaalne tootetugi. Samas teame, et tänased tugevused ei pruugi olla tugevaused aastate pärast, seetõttu oleme pidevalt visooni tulevikust korrigeerimas.
    Kuidas on muutunud turg?
    Fototurg on viimase 10 aasta jooksul teinud pöördelisi muudatusi - seetõttu ei ole kordagi ses valdkonnas tegevusest puudust tekkinud. Digitaalsed tehnoloogiad on tänaseks vallutanud terve maailma ning sama kiired muutused on veel vähemalt paari aasta jooksul jätkumas. Huvitav on siinjuures märkida, et maailma suurimad fotokaamerate tootjad ei ole enam Canon, Olympus jt teada-tuntud fotofirmad, vaid hoopis Nokia, Sony-Ericsson ning Samsung. See on üks suund paljudest
    Kas filmiaeg hakkab ümber saama?
    Ei saa öelda, et film on surnud. Näiteks oli suvel Kritiine Keskuse fotopoes üle 1000 filmiilmutuse kuus, mida ei ole üldse vähe. Tõsi ta on, et väljatrükitavate piltide arv kasutaja kohta kogu aeg väheneb. Samas tuleb digitaalseid kasutajaid niipalju juurde, et printide kogumaht ei ole vähenenud. Film kui selline ei kao niipea kuhugi, kuid selge on, et filmi kasutajate hulk väheneb väga kiiresti.
    Kas seebikarbiga pildistaja paneb Teid muigama?
    Loomulikult mitte. Kena on näha, kui inimesed pildistavad. Pealegi saab ka kõige lihtsama seebikarbiga teha väga korralikke pilte. Fotograafia on uuringute järgi Eesti kõige populaarsem hobi. See on viinud selleni, et fotograafia kui kunstiliigi tasegi on hakanud tõusma ning üha enam mõeldakse kvaliteetsele väljatrükile jt väljendusvõimalustele. Niisama klõpsijaid jääb üha vähemaks.
    Kas juht peab tundma ettevõtte tegevusala?
    Mida väiksem ettevõte, seda olulisem on juhi teadlikkus toimuvatest protsessidest. Suurettevõtte juht ei saa ega peagi teadma peensusteni kõiki protsesse - nende juhtimiseks on teise tasandi juhid. Fotofirmade kohta võin küll öelda, et täna ei tööta ühegi Eesti fotofirma juhina inimest, kel poleks terviklikku ülevaadet toimuvast ega kirge oma töö ja fotograafia vastu.
    Panete suurvõistlustel libisema meie suusakuninganna Kristina Šmiguni suusad. Kuidas sattusite Šmigun Teami?
    Tiimijuhi Kristjan-Thor Vähi kutsel. Tema teadis mind laskesuusatamise ajast kui pidevalt suuskade libeduse proovijat. Liitusin hooldetiimiga 1999 suusahooajal, mis päädis meie jaoks Kristina kahe esimese MM-medaliga Ramsaus. Nii on see jätkunud siiani - olen saanud anda omapoolse panuse kõikide Kristina täiskasvanute MM ja OM võistluste medalisuuskadele.
    Sel hooajal ootab meid ees Sapporo MM, kus on kavas Kristinale hästi sobivad distantsid 10 km vabatehnikas, 7,5+7,5 km suusavahetusetega sõit ning 30 km klassikalise stiiliga mass-start.
    Minult on küsitud, kuidas jõuan töö kõrvalt suuskade määrmisega ennast kursis hoida. Sel alal ei ole aga mingit revolutsiooni toimunud ning minu roll suusatiimis on väga selgelt paigas. Šmigun Team meeskond on aastatega leidnud ühise hingamise - see on kindlasti üks meie edu võtmeid. Minule on Kristina tulemustesse panuse andmine auasi. Veidi patriootiline ka - uhke tunne on, kui Eesti lipp lehvib kõrgemal kui teised.
    Käisite ka ise laskesuusatajana kahel juunioride MMil, kuidas on nüüd lood sporditegemisega?
    Spordiga alustasin üsna hilja. Läksin 15aastaselt venna eeskujul Elvas laskesuusatamise trenni. Areng oli üsna kiire - mõlemad teadsime, mida tahtsime, tegime korralikult trenni ning olime paari aastaga omavanuste Eesti koondises. Jõudsime mõlemad võistelda juunioride MMil, kuid toonaste taustajõudude puudumise tõttu loobusime mõlemad tõsisest tegemisest peale juunioride klassi.
    Sport on tänaseni jäänud elu lahutamatuks osaks. Peale tööpäeva on hea käia jooksmas, ujumas või suusatamas. Viimastel aastatel olen palju matkanud jalgsi ja kajakiga Eesti laidude ja saarte vahel. Hobiks on ka orienteerumine ning multispordisarja Xdream võistlused. Liikumine hoiab mõtte erksana ning aitab lõdvestuda peale kiireid tööpäevi. Lisaks annab sportimine võimaluse veeta aega sõpradega, kelle elustiil on minuga üsna sarnane - põhimõte on terves kehas terve vaim.
    Kuidas sport ja äri kokku sobib?
    Kunagine sporditegemine on äris kindlasti kasuks tulnud - äri on samamoodi eesmärgistatud ja sihikindel tegevus. Kui tead tulemust, mida tahad saavutada, teed selle nimel ka tööd. Tuleb julgeda unistada, seada kõrgeid sihte ning nende järgi teed rajada.
    Ka spordis ei sünnita maailmameistriteks - selleni jõuavad vaid need, kes julgevad sellest mõelda ning selle poole püüelda.
    Viibite võistluste ajal pikalt ettevõttest eemal, samal ajal tegutsete kiirelt muutuval turul - usaldate järelikult Fotoluksi meeskonda?
    Võistlused kestavad paar nädalat ja võtan selleks ajaks end töölt vabaks. Töökaaslased suhtuvad mõistvalt ning elavad alati võistlustele kaasa. Selge, et ilma töökaaslaste toeta poleks need äraolemised mõeldavad.
    Ettevõtte juhina on mul õnn töötada koos energiliste inimestega, kes jaksavad käia firma arenguga ühte sammu. Usaldus, suurepärane tiimitunne ning ühised selged eesmärgid teevad meist väga ühtse meeskonna.
    Fotonduse tulevik on huvitav ja väljakutsuv, seega pole karta, et kellelgi meist lähiaastatel tööalaselt igav hakkaks.
    Assar Jõepera puhul on tegemist harukordse inimesega, kes levitab meeletus koguses positiivsust. Oma energiaga on ta olnud abiks kõigil mulle edu toonud suurvõistlustel. Hindan Assari panust väga kõrgelt.
    Kui Assar midagi teeb, siis teeb ta seda väga hästi. Olen väga tänulik, et vaatamata koolile ja oma firma juhtimisele on Assar saanud viimastel aastatel ka mind ja Šmigun Teami aidata.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.