VAIOga näeb näpuvaeva

Sony VAIO arvutite seeriast on saamas mõiste, mis on peaaegu võrdväärne nimetustega Mac või PC.

Selle konkreetse masina mõõtmed - 10×15×4 sentimeetrit - on muljetavaldavad nagu ka mass 454 grammi. VAIO UX-i esimest korda kätte võttes üllatun seadme mõõtmetest ning seejärel tõmban nina krimpsu, sest pisiarvuti on üpris kobakas ja inetu, kuid väikeste mõõtmete nimel võib selle möönduse vist teha.

Arvutiga on kaasas vöövutlar, kuhu paigutatult võib mõnesajagrammise kaaslase kaalu poolest vabalt unustada. Samas telekamängu pulti meenutava kuju tõttu punnitab ta vööl ning raskendab kohati liikumist ning kisub pükse alla.

Viskame VAIO aga seljakotti ning asi lahendatud.

Arvuti tehniliste näitajate järgi võib sellega tavaline kontoritöötaja tööd teha küll. Probleemiks osutuvad klaviatuur ning osutusseadmed, mis on küll heal tasemel, kuid lauaarvuti klaviatuurile ja hiirele jäävad kindlasti alla.

Seega, kui on soov nautida kuni gigabaiti operatiivmälu, mitukümmend gigabaiti kõvaketast ja 1,2gigahertsist säästliku voolutarbimisega Core Solo protsessorit, tasub mõelda ka eraldi kaasaskantava klaviatuuri ja hiire peale.

Kuna aparaat on tinglikult ka ületuunitud pihuarvuti-telefon, saab selle sisse panna ka oma SIM-kaardi ning kasutada seda seadet WiFi alas internetti pääsemiseks või GPRS-andmeside jaoks.

Erinevaid lisaseadmeid ning -tarkvara on arvutil palju - WiFi haldamiseks, pildistamiseks, filmimiseks ja mitmeks pisiasjaks veel. Palju tarkvara on omamoodi hea, kuid tõsine probleem, mis võib tavakasutajale sellest tekkida, on arvuti aeglustumine.

Otsustasin lisatarkvara mitte välja lülitada ning seetõttu käivitus iga kord Windows aeglaselt. Liiga aeglaselt. Samuti hangus kogu kupatus kohati, kui VAIOga filmisin või pildistasin. Õnneks mitte liiga tihti.

Ekraan on VAIO-l selge ja terav, uskumatult terav ja pisiarvutile saab lisada ka välise monitori ning klaviatuuri, muutes selle lauaarvutiks. Sedasi ongi ehk mõistlik VAIOt kasutada.