Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arendajate diktaat saab läbi

Lemmi Kann 08. detsember 2006, 00:00

Nõnda selgub, kui 18 Harjuma valla käest nende planeeringute muutmise kavasid uurida.

Eelmisel aastal alguse saanud massiline tung linnast maale tõstis hoogsalt elamuehitust kõikides Harjumaa valdades. Ühelt poolt oli uute elanike lisandumine valdadele rõõmusõnumiks. Teisalt meelitas see ligi kinnisvaraarendajaid, kelle eesmärk oli kiiret ja kerget kasumit teenida. Nüüd on vallad oma vitsad kätte saanud ning enamik neist on asunud elamuehitust reguleerivaid akte täiendama, mis on garantiiks nii vallale kui ka selle elanikele, et kodukant ei muutuks kaootilisi ja keskkonda sobimatuid maju täispikitud magalarajooniks.

Just praegu istuvad paljudes Tallinna ümbruse vallavalitsustes koos kohalikud poliitikud ja ametnikud ning arutavad, kui suured peaksid nende vallas ikka krundid olema või kui kõrgeid kortermaju ehitada tohib.

"Kui linnast tuleb inimene maale, tahab ta ikka pigem oma majas elada, kui et Lasnamäe korterist tulla samasugusesse kortermajja," põhjendab Raasiku valla arhitekt Heli Tomps.

Vallad on võtnud suuna kruntide suurendamisele, et säiliks maakohale omane privaatsus ning naaber poleks sunnitud teise naabri aknast sisse vaatama. Põhjuseks see, et ikka ja jälle on arendajatel kihk ehitada suuremaid elamuid kui detailplaneeringus ette nähtud või kiputakse ühepereelamu krundile lausa mitut pressima.

Samuti karmistatakse ehitus- ja arhitektuurinõudeid ning üha enam väärtustatakse ümbritsevat elukeskkonda, seda eriti looduskaunitel ja miljööväärtuslikel aladel.

Harjumaa vallad on hädas arendajatega, kes jätavad kruntidel välja ehitamata teed ja torud, kuna see on kulukas ja aeganõudev.

Levinud praktika on, et arendaja jaotab maa võimalikult väikesteks kruntideks ning müüb edasi eraisikutele, kes peavad siis ise tehnovõrgud välja ehitama.

Kose abivallavanem Merle Pussak ütles, et selliste juhtumite korral on asjaajamine üsna tülikas ja aeganõudev nii eraisikutele kui ka vallale, sest tavaliselt on ehitatavad eramud eri valmimisjärgus. "Uues üldplaneeringus tahame täpselt ette näha need piirkonnad, kus edaspidi elamuehitus toimuma hakkab, ja koondada ehitus peamiselt nendele aladele, kus infrastruktuur on juba olemas," rääkis Pussak valla plaanist, kuidas sarnaseid olukordi edaspidi vältida.

Kiili ja Raasiku vallas on juba kasutusele võetud lisalepingute süsteem, mis kohustab arendajat infrastruktuuri välja ehitama, nii et see ei jääks hiljem valla mureks. Esimesed lepingud on sõlmitud.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:28
Otsi:

Ava täpsem otsing