Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arti Arakas - Edevalt kinnisvaras

    Rääkides Eesti ühe suurema kinnisvarafirmaga Arco Vara miljonäriks saanud Arti Arakasest teda tundvate inimestega, kerkib silme ette pilt korralikust Eesti mehest, kes, tõsi küll, võib teinekord ka endast välja minna. Ühelt poolt on ta hea pereisa ja tubli sportlane, kes Eestit esindavatele suusatajatele sadu tuhandeid kroone jagab ning ka ise talvel suuskadel liugu laseb. Teisalt aga kaalutlev ärimees, kes isegi kolleegidele ja partneritele ei halasta, kui oma tahtmist saada tahab.
    Arti Arakas pani Arco Vara nimelise firma püsti 15 aastat tagasi, olles ise toona vaid 23aastane. Nüüdseks on lihtsast kinnisvara vahendusega tegelenud kontorist - mis muide olevat esimesena taasiseseisvunud Eestis saanud maha kinnisvaratehinguga - kasvanud rahvusvaheline kontsern, mis ajab äri lisaks Balti riikidele ka Rumeenias, Bulgaarias ja Ukrainas.
    Hoolimata firma edust on selle asutaja ja üks omanikke Arti Arakas hoidunud ajakirjanduse eest varju. Tõsi, kui jätta kõrvale figureerimine Eesti n-ö vapra ja ilusana Kroonikas umbes aasta tagasi.
    Nüüd aga ei taha Arakas endast midagi rääkida, sest ka Arco Varal ei lähe viimasel ajal just kõige paremini. Katsed Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki teretuttavat telefonitsi Arco Vara kontorist tabada lähevad luhta, sest kord ei ühenda sekretär teda minuga ja kui palutakse meilile küsimused saata, jääb temalt neilegi vastus saamata.
    Päev hiljem, pärast seda, kui olen teinud paar kõnet Arakase mobiilile, helistab ta mulle üllatuslikult tagasi. Mehe hääl on ärev ja ta tundub endast väljas olevat Äripäevas ilmunud artiklite pärast, mis rääkisid sellest, et Arco Varal ei lähe enam sugugi nii hiilgavalt kui veel mõni aeg tagasi.
    "Minu persoon kui selline, see võiks jääda minu enda teada, olen nõus rääkima ettevõttest," ütleb ta parinal. Vastata tema süüdistustele peaaegu ei õnnestugi, sest mees on jutulaines kinni. Ta räägib, kuidas ajakirjandus on teda Kroonikas portreteerimisega kuritarvitanud, ning annab mõista, et ei taha sel mitte korduda lasta. "Meil kõigil on õigus privaatsusele. Räägin nii, nagu mõtlen, olen avatud ja suhtlemisaldis inimene, aga pean tajuma, et see, mis on kirja pandud, on objektiivne ja mu sõnu pole muudetud," sõnab ta enda kohta ning lausub kõne lõpetuseks, et usub, et ajakirjanik saab tast aru. Saan küll.
    Ka Arti Arakase hiljuti laevandusärisse sisenenud vend Viljar hoiab Arakase pere privaatsust kiivalt ning annab vestluse jooksul mõista, et kui midagi tema jutust avalikustatakse, ei maksa ajalehel edaspidisele koostööle enam loota.
    "Julgen viimase aja "koostöö" põhjal arvata, et Äripäev jätkab endale eelnevalt sihiks võetud suunal, kus Arco Vara ei näe põhjust kaasa minna," kirjutab kinnisvarafirma kommunikatsioonijuht Merle Väli vastuseks palvele saata ajalehele Arti Arakase CV.
    Tartus asuva ASi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg üks partneritest Aivar Tuulberg seletab, et sarnaselt temaga on kolme poja isa Arakas viimasel ajal eriti hellaks tehtud ja sellepärast poeb ta avalikkuse eest peitu. "Ta sai oma edevusevajaduse aastaid tagasi rahuldatud. Nüüd on ta huvid väljaspool Eestit ja mõttetu oleks hakata end siin eksponeerima," räägib Tuulberg, kes tutvus Arakasega ajal, mil mobiiltelefone tuli kohvriga kaasas kanda ning iga mõistlik inimene alustas oma äriga.
    Kuidas täpselt semudeks saadi, Tuulberg enam ei mäleta. "Nii vähe, kui neid tegijaid tol ajal siin oli. Kuskil sattusime kokku," meenutab ta praegu 38aastast Arti Arakast, keda Tuulberg ütleb end kadestavat kui vägevat spordimeest. "Ta on tubli sportlane. Oskab tööd ja vaba aega nii hästi eristada ning leiab enda jaoks üllatavalt palju aega," märgib Tuulberg, lisades, et juba pikka aega pole kahekesi koos õlut joodud. Kas pereeluga on ka kõik korras? "Loomulikult. Lastega saab ka hästi läbi!"
    Arti Araka tuttavate sekka kuulub hulk spordiga seotud inimesi. Nii kirjeldab Eesti Suusaliidu president, reformierakondlane Toomas Savi hobisuusatajast Arti Arakat äärmiselt korrektse inimese ja osavõtlikult hea nõuandjana. "Ta on Otepää mees. Ostis sinna vist majagi, et olla loodusele ja kehalisele liikumisele lähemal," lausub Brüsselis Europarlamendi maja koridorides sagiv Savi, kelle koduerakond on saanud artikli peategelaselt poole miljoni kroonise annetuse.
    Sarnane mulje Arakast on jäänud ka Eesti suurima ehitusfirma Merko Ehituse omanikule Toomas Annusele: "Ta on toimekas."
    Suusahuvilise kinnisvaraärimehe heldet kätt ja avatud kukrut on lisaks poliitikutele tunda saanud ka olümpiavõitja Kristina Šmigun ja Jaak Mae, kellest viimasega käib Arakas suviti koos rullsuuskadel tiirutamas ning jõutrenni tegemas. "Noh, tema käib meiega, ütleme nii," räägib Mae ise ja lisab, et kuigi Arakas on ikka vaid harrastussportlane, jõuab ta oma ea kohta palju. Arakast kiitmast suusameister ei väsi ja nii kuuleb Mae suust kui sihikindel, lubatusi täitev ja otsekohene ta trennikaaslane on.
    "Tunnen teda juba aastaid. Ta on olnud mu hea isiklik sponsor," lisab Mae, kellega koos on Arakasel ka ühine firma OÜ Jackal. See tegeleb äriregistri järgi Arakase meelistöö kinnisvaraarendusega.
    23aastaselt kinnisvaraäri Arco Vara püsti pannud Arti Arakas on nüüdseks oma valdkonnas juba 15 aastat tegutsenud. Ja edukalt.
    Seda tõestab juba 30 tütarettevõttega rahvusvahelise kinnisvarafirma pea 476 miljoni kroonine käive ja 116 miljoni kroonine kasum eelmisel aastal, rääkimata ettevõtte kogu varade mahust - 1,5 miljardist kroonist. Nii on tehtud ka suured plaanid investeerida järgmise viie aasta jooksul viide riiki kokku 7,5 miljardit krooni, olles Tallinki kõrval Eestis üks suuremaid investeerijaid.
    Ometi on viimasel ajal eduloosse tekkinud mõrad. Hiljuti üritas Arco Vara taganeda mitmekümne oma korteriostjaga sõlmitud lepingust ning küsida inimeselt kallimat hinda kui algselt korteri eest kokku lepitud. Ka pole enam Arco Vara majandusnäitajad nii säravad kui varem - kolmanda kvartali lõpuks oli ettevõtte kasum vähenenud 32% võrreldes mullu sama ajaga ehk 55 miljoni kroonini. Põhjuseks mitu toppama jäänud projekti.
    15 aastaga on Arakas kogunud endale üpris suure varanduse. Äripäeva rikaste edetabelis hoiab ta 409 miljoni krooniga 56. kohta, edastades nii investeerimispankurit Joakim Heleniust ja laia haardega ärimeest Rein Kilki.
    Et elu vaid kinnisvaraäriga tegeledes üksluiseks ei muutuks, on Arakas koos oma kauaaegse partneri Richard Tomingasega ostnud Saaremaa Laevakompanii omanikult Vjatšeslav Leedolt neli parvlaeva, mis on lisaks mullu Silja Line'ilt soetatud laevale Vironia. "Meil on praegu kuus laeva. Meie ainult omame laevu. Opereerivad ja prahivad laevu ikkagi operaatorfirmad. Laevade hind kujunes pikkade läbirääkimiste tulemusel," rääkis Arakas mõni kuu tagasi.
    Tunnen teda juba 15 aastat ja alati on mul olnud hea meel temaga kokku saada ning rääkida mingitest asjadest. Ta võtab alati pikaajalised ja strateegilised suunad ning püüab kõik teha, et need plaanid täituksid.
    Kuigi me päris sõbrad temaga ei ole, on meil avalikud ja päris sirged suhted. Ma saan talle alati otse välja rääkida, mida mõtlen, kartmata, et ta seda kurjasti ära kasutab. Ta on ise ka väga otsekohese ütlemisega, vähemalt minuga suheldes.
    Kui oled Arco Vara taolise ettevõtte partneritega püsti pannud, pead kõva mees olema. 15 aasta sisse mahub Eestis väga erinevaid aegu, enamik nüüdseid hinnangute jagajaid ei kujuta ette, mis näiteks üheksakümnendate alguses toimus. Ja paljudki üheksakümnendatel edukatest jällegi lõpetasid kas hullumajas või karjääris.
    On tal nii oma saba, sarved kui ka sõrad, nagu kõigil meil. Esimest korda puutusime Artiga kokku Holostovi kinnisvaratehingut tehes, viimase suure kauba tegime paar kuud tagasi, kui poisid (Richard Tomingase ja Arti Arakase investeerimisfirma OÜ Euro Shipping - toim.) ostsid meie laevad ära. Kui nii pikalt oled äri teinud, ju siis usaldusvaru on mõlemapoolselt tekkinud.
    Ta tõmbas meil naha üle kõrvade ja müüs vastu meie tahtmist TOPi peahoone maha. Arti Arakas on edev mees, kes meeleldi pildile trügib. Ta sõidab ka ju Bentleyga ringi, kuigi see on nende mudelitest kõige väiksem ja välismaal kutsutakse selliseid lapsehoidjaautodeks.
    Kui ta oma edevuses kommentaari loo jaoks anda ei tahtnud, ju siis on ta Äripäevas pettunud. Eelmisel aastal ähvardas ta TOPi nõukogu liikmena, et kui teised liikmed vait ei jää, saadab ta Äripäeva nende järel nuhkima, kuna ajaleht pidavat talt peost sööma. Muidugi talle ei meeldi, kui tema ebaõnnestumisi kajastatakse. Raha loeb talle palju.
    Kuigi paberite järgi juhib Arco Vara Arti Arakase vend Viljar Arakas, on ettevõtte tegelik juht ikkagi Arti Arakas. Arco Varas maksab tema sõna kõige enam ja kui Artiga on midagi kokku lepitud, siis asi peab.
    Minule teadaolevalt ei ole Arti küll kunagi Arco Vara partneritele käkki keeranud. Kui Te TOPi asja kohta küsite, siis ma küsin vastu - mis käkk see on?
    Inimesena on Arti Arakas mulle jätnud küll pigem tagasihoidliku kui edeva inimese mulje.
    Autor: Gert D. Hankewitz
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tesla halbadele tulemusele vaatamata lõpetasid USA indeksid tugevalt rohelises
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.