Kristian säästab oma taskuraha

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis õppiv Tallinna noormees Kristian Vallikivi saab vanematelt iga kuu 400 krooni taskuraha, millest ta paneb kõrvale enamiku.

Kristian on saadava taskuraha suurusega täiesti rahul, kuna raha tal eriti ei kulu.

Poisil ei ole kindlat viisi, kuidas ta raha saab, vaid see oleneb, kas vanematel on parasjagu sularaha rahakotis või mitte. Noormees eelistab sularaha, kuna siis on alati kindel tunne, et tal on raha olemas. Suvel teenis Kristian kolm-neli päeva ka ise raha, mille eest tasustati tema töö 1200 krooniga.

Noormees paneb taskurahast üle jääva raha kõrvale, et osta 4500kroonine elektrikitarr. Rahakogumist alustas ta vaid paar kuud tagasi ja praeguseks on kogunenud 700 krooni.

Pangakaart on tal olnud juba nii kaua, et ta isegi ei mäleta, millal talle see tehti. See oli vaja selleks, et vanemad saaksid vajadusel ruttu talle raha kanda. Ta ei kasuta seda kuigi tihti, sest pole selle järele alati vajadust.

Raha kulub Kristianil jooksvate kulude peale nagu söök, ühistransport, linnaskäimine. Tal lihtsalt ei ole raharaiskamiseks kooli kõrvalt aega. Poes käib noormees enamasti üksi kord kuus või kahe kuu jooksul, seega suhteliselt harva.

Kristian üritab leida hinna ja kvaliteedi suhet, kuid siiski eelistaks kvaliteetsemat, olgugi, et see võib vahest kallim olla. Poisi hobideks on kitarrimängimine, luuletuste kirjutamine ning rollimängud.

Autor: Liis Epro