Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tehnika eeldab mõtlemist

Triin Rebane 08. detsember 2006, 00:00

Edgar Špongolts peab kodutehnikaks kõike, mis on mingil viisil motoriseeritud või milles on vooluring.

"Ei, kui sa näpud seinakontakti paned, siis sa pole kodutehnika," naljatleb Špongolts. Tema kõige tähtsam kodune tehnikaese on raal, mis rahuldab töö-, meedia- ja infovajadust. Špongolts peab end keskmiseks eestlaseks ja leiab, et tal on tehnikat piisavalt.

Järgmiseks ostuks on ilmselt uus LCD-monitor.

Špongoltsil meenub kodutehnikaga seoses huvitav juhtum sõbraga. Too parandas arvutit ning jättis mugavuse huvides arvuti katte lahti.

Mingi hetk hakkas protsessorijahuti vurina vastu huvi tundma papagoi. "Käis väike mats, toas oli sulepilv ning arvuti seiskus," selgitab Špongolts. Papagoi oli maandunud protsessori ventilaatorisse. Õnnetuses kedagi otseselt süüdistada ei saa, sest süüdlasi on palju - kes jättis puuri lahti, kes üldse ostis papagoi, miks papagoi sinna lennata otsustas ja nii edasi.

Lauri Hirvesaar peab kodumasinaks kõike, millel on juhe taga."Kui ta on must või hõbedane, oskan kasutada. Kui valge, siis mitte," lisab ta.

Valged masinad on näiteks pesumasinad, ahjud, kohvimasinad, köögikombainid ja muu selline. Mustad ning hõbedased jällegi televiisorid, arvutid ja muusikakeskused. "Valged masinad teevad tavaliselt midagi kasulikku, mustad ja hõbedased on samasugused nagu mina - neile meeldib aega raisata," kirjeldab Hirvesaar.

Hirvesaare meelest kasutab ta kõige rohkem arvutit, kuid kindlasti on kõige kasulikum ese külmutuskapp, sest tema seest saab palju paremaid asju kui internetist. Samuti arvab ta, et kodutehnikat on tal sama palju kui keskmisel eestlasel. Siiski on raske ajaga kaasas käia ning masinaparki kodus piisavalt uuendada. Järgmisena sooviks ta osta endale sülearvuti, sest hetkel jääb ühest arvutist terve pere kooli, töö ja vaba aja asjade ajamiseks väheks.

Seoses kodutehnikaga meenub Hirvesaarele kord, kui ta sõpradega kalal käis. Ühel kambajõmmil hakkas vähemalt meetrine, kui mitte kahemeetrine haug landi otsa. Teine sõber kargas paadis püsti, et abiks olla.

Koju jõudes olid kõik taskus olnud asjad läbimärjad. Telefon jäigi järve põhja, rahakott oli õnneks omal kohal. Seejärel läks suuremaks kuivatamiseks.

"Asja kiirendamiseks otsustasin mikrolaineahju kasutada," selgitab Hirvesaar. Ta alustas kahekroonistega ning minutiga oli raha kuiv. "Mõtlesin, et päris lahe. Viskasin kogu oma raha ahju ja panin tööle," lisab Hirvesaar. Mõne aja pärast oli aga köök suitsu täis. Kui kärsalehk Hirvesaare sõbra Robi köögiuksele kutsus, ütles viimane noogutades: "Selline on siis raha hais!"

Selgus, et 25- ja 100krooniste kupüüride läikivad metallribad süttivad mikrolainete mõjul. Kuigi ema oli Hirvesaarele juba titeeast peale rääkinud, et kuldrandiga nõusid mikrolaineahju panna ei tohi, ei osanud ta raha süttimist oodata.

Õnnetu juhtumi tagajärjeks oli hunnik kõrbenud raha, mille pank õnneks ära vahetas. Hirvesaar rääkis pangakontoris juhtunust nii, nagu asi tegelikult oli. "Teller vaatas veidike imelikult, kuid ütlesin lõpuks viisakalt, et enam nii ei tee," lisab Hirvesaar.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:43
Otsi:

Ava täpsem otsing