Aed talveks kauniks

Kadi Karro 11. detsember 2006, 00:00

Lume saabudes saab jälle kord tegelda aia kujundamisega, ainult et taimi asendavad nüüd lumi ja jää. Lumi muudab teiseks maa ja aia ilme, valev lumevaip varjab nii mõndagi, mis ehk seni silma on riivanud.

Meie kliimas on tihti nii, et lumi ei kata maapinda kogu talve vältel. Nii võivad mullapinda tekkida lõhed, külm õhk saab tungida juurteni ja taim võib hävida. Selle vastu aitab enne lume saabumist multšikihi laotamine taimede juurte ümber.

Kui lund ei ole, aga miinuskraadid üha langevad, siis vajavad kindlasti külmakaitset maasikad, mustsõstrapõõsad ja õrnemad ilutaimed. Hea kate on kuuseoksad, poest leiab ka talveloori. Põõsaste alla võib kuhjata põhku, turvast või puukoorepuru.

Liiga vara ei tasu taimi kinni katta - ikka siis, kui maapind on vähemalt paar sentimeetrit külmunud, muidu võib tekkida lämbumise ja mädanemise oht.

Hariliku katteloori peaks samadel põhjustel lume saabudes kindlasti eemaldama, see on ikkagi mõeldud taimede kaitseks paljal maal käreda külma eest. Kui ehitada külmaõrna taime ümber kerge tugiraam, võib pakaseloori selle peale laotada ning selle eemaldamist kevade tulekuni oodata. Ka kuuseoksad võivad õhukese kihina kevadeni taimede peale jääda.

Kui lumi on juba maas, kuhjake pakase kaitseks paksemat lund viljapuutüvede ümber, maasikamaale, ronitaimedele, samuti tiigijääle, kus talvituvad vesiroosid. Külmaõrnade taimede juured saavad kannatada, kui temperatuur langeb alla 10 kraadi.

Aga ka liigne lumi võib taimedele liiga teha. Samba või koonusena kasvavate okaspuude võrad siduge enne suure lume tulekut nööriga kokku. Kui lumi oksad laiali painutab, siis ei jää kevadeks nende ilusast võrast kahjuks midagi järele.

Efektne on kasutada selleks näiteks spetsiaalset kookoskiudmatti või džuutkotti, mille saab õrnalt ümber okaspuu kerida ning värvilise džuutriidest paelaga lehvina kinni siduda.

Aeg-ajalt võiks suurema lume maha raputada ka hekkidelt ja teistelt puudelt-põõsastelt, et oksad ei murduks. Hekipõõsaste ladvad võiks juba suvel lõigata aheneva koonuse kujuliseks, et lumi ei saaks põõsaste võradesse vajuda. Kindlasti ei tohiks teeradadelt äralükatavat või soolasegust lund kuhjata lillepeenrasse.

Mitmed igihaljad taimed igatsevad varakevadel kaitset päikesepõletuse eest. Ka selleks sobivad hästi kuuseoksad. Kasutatakse ka spetsiaalselt tehtud kaste ja raame, tõhusat varju pakub poodides müüdav varjutuskangas, mida võib laotada otse taimele või kinnitatakse toetavale sõrestikule, kui taimeoksad on õrnad.

Ka murupindade eest tuleb talvel hoolt kanda, olgugi need lumevaiba all. Külmunud murukamar on habras. Kui murule langenud lumi tihedaks tallatakse, kattub see pind talve jooksul paksu jääkoorikuga, mis kevadel on visa sulama ja murutaimed võivad nõnda hävida.

Talvised liuväljad võiks seetõttu rajada killustikuga kaetud või mõnele muule kõvale pinnale, mitte murule. Sulailmaga murule tekkinud jääkooriku võiks aeg-ajalt purustada, et murutaimed ei jääks õhupuudusesse.

Talved lähevad meil igal aastal üha soojemaks. Pole haruldane, kui jõuluõhtul on maa must ja väljas plusskraadid. Värvi ja sära aeda toomine peaks pimedusetuska leevendama. Loogiline paik alustamiseks on välisuks. Soovi korral võib uksele meistardada uksepärja, aga hästi sobivad ka igihaljastest okstest talveseaded suvistes lillekastides. Sinna, kus suvel ripuvad lilleamplid, saab talveks teha lihtsa okstest ja kuulikestest või käbidest kaunistuse.

Võtke kätte aiakäärid ja minge aeda - vahest on seal okaspuid, mis vajaksid vormi kohendamiseks väikest näpistamist. Nulg ja ebatsuuga on selleks parimad, sest nende okkad ei varise kuivanuna. Varatalvisest aiast võib leida kaunistuseks ka käbisid ja värvilisi vilju.

Talvine aed lausa nõuab, et aknast paistaks ka selge vormiga okaspuu, millele pilk võiks ankurduda. Hästi sobib selliseks lillepeenrapuuks mõni kääbuskasvuga kooniline okaspuu - kuusk või nulg. Sobiv kaugus aknast peaks jääma 10-15 cm. Kui peenrasse on okaspuu ümber istutatud püsikud, mis talveks maapinnalt maha lõigatakse või kaovad ise, joonistub okaspuu kuju lume taustal puhtalt välja.

Ja kui aed on talvepuhkuseks valmis, ärge unustage ka ise hinge tõmmata - otsige üles kõik aasta jooksul kogunenud ja lugemata jäänud aianduslood, mis aiatööde hooajal lugemata jäid. Kevadel läheb jälle kiireks!

Selle asemel et kuusk jõuluks tuppa tuua, võiks tänavu ehtida mõne puukese hoopis õues.

Kaunistuseks võiksid olla õunad, punase paelaga seotud pekitükikesed ja seemnepallid - siis pole vaja muretseda, kes need pärast jõule ära koristab. Lindude toitmisega alustamisel tuleks vaid meeles pidada, et jätkaksite seda traditsiooni kevadeni. Uue toidu leidmine on lindudele pidev mure ning kui nad on harjunud teie aias käima, võib karm talvepäev nii mõnegi asuka jaoks jääda viimaseks.

Ehitud jõulupuule võib koha leida ka terrassil või aias elutoa akna taga. Kui sobivat puukest aias ei kasva, võiks enne maa külmumist kaevata maasse näiteks metalltorujupi, kuhu hiljem kojutoodud jõulupuu sisse torgata. Järgmisel kevadel on põhjust aias koht ka püsivale talvepuule leida, sest tuppa jääb nõnda rohkem ruumi ja pudenevad okkad ei hakka häirima.

Talvepäevad on lühikesed ja kui hakkab hämarduma, soojendab külalislahke maja ees tulijate südant küünlalatern või valguskee. Oleme kodus!

Valgus näitab aeda sõna otseses mõttes hoopis teises valguses, joonistades puudel ja põõsastel välja ootamatult uusi vorme. Elektriküünlaid võib paigutada kõikjale: raagus lehtpuude võrad tõusevad dekoratiivselt esile, kui tüvel ja okstel siravad tulukesed. Eriti dekoratiivset üksikpuud võib illumineerida, suunates selle tüvele või võrasse valgusvihu.

Ehtige tuledega ka pergola, kasvuhoone või terrass. Tühjad lillekastid võib täita sambla, samblike või haljaste okstega ning sinnagi elektriküünaldest väikese pesa tekitada.

Valmistage jää- või lumelaternaid - kümnete laternate sära aias on uhke ja pidulik. Kauni tulemuse saab, kui panna küünlad kasvuhoonesse, lehtlasse või aiapaviljoni - see aiaelement muutub justkui hiiglaslikuks aialaternaks. Kui olete otsustanud purskkaevu töös hoida ka talvel, mõjub nõiduslikult ka veealune valgus tiigis (vesi tiigis ei külmu, kui purskkaev kogu aeg töötab).

Fotod: Kadi Karro

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:25
Otsi:

Ava täpsem otsing