EHI ei kuva tegelikku hinda

Roode Liias 11. detsember 2006, 00:00

Äripäeva artiklis "Arco Vara küsib korteriostjatelt kolmandiku raha juurde", 8.11, oli väide: "Statistika järgi tõusis ehitushinna indeks (EHI) tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 11,2%, mitte 30%, nagu küsitakse raha juurde korteriostjatelt".

Pean oluliseks selgitada ehitushindu. Olen veendunud, et ehitushinnad kallinevad märkimisväärselt rohkem kui näitab statistikaameti EHI. Viimase aasta tõus on kindlasti kõrgem kui 11,2% või isegi 30%. Paraku puudub Eestil objektiivne metoodika, millega hinnatõusu tänastes ekstreemsetes tingimustes adekvaatselt mõõta ja arusaadavalt kirjeldada. Statistikaameti metoodika on rahvusvaheliselt ning teoreetiliselt aktsepteeritav stabiilsetes majandusoludes, mitte kõrvalekalletes. Ehituses on kasutusel mõisted otsekulud ja üldkulud. Osa kulusid saab selgelt siduda mingi tarindiga objektil. Üldkulud seevastu jaotatakse tarindite vahel tavaliselt protsentuaalselt. Puudub võimalus teha seda täpselt. Kui ehitusfirma on üürinud nädalaks veoauto, siis teenindab see auto ilmselt firma kogu lepinguportfelli ning hiljem jaotatakse kulud kõigile objektidele mingi metoodika alusel, mis ei pretendeeri kunagi absoluutsele täpsusele. Järelikult ei kirjelda otsekulud ehituse tegelikke kulutusi. Kas statistikaameti poolt loetletud otsekulud (tööjõud, ehitusmasinad ja materjalid) on ikka otsekulud?

Tööjõud on statistikaameti metoodikas jagatud kategooriatesse ehitustööline, viimistleja, torulukksepp, elektrik, müürsepp ning puusepp. Tänapäeva ehitusel on kõige olulisemad tegijad ilmselt betoneerijad. Tööjõudu on võimalik küllaltki usaldusväärselt lugeda otsekuluks (pidades arvestust töötatud inimtundides), samas üha enam on tööde korraldamisega seotud töödejuhatajad ning füüsilist tööd mittetegevad töötajad, nt geodeedid.

Loetletud kuus tööliseriala esindavad vaid väikest osa tegelikest tööjõukuludest - tööjõud on ka kraanajuht, kes suure tõenäosusega on kirjeldatud masinate kasutuskuludes; objekti valvur, kes on sisseostetava teenuse hinnas; või autojuht, kelle töötasu sisaldub materjali hinnas.

Ehitusmasinaid liigitab Statistikaameti küsimustik võimsusparameetreid ette andes, samas kui masinate nimekiri ja osatähtsus ehitusprotsessis muutub. Küsitav on ka ehitusmasinate praegune äärmiselt madal osakaal (ca 6 protsenti) ehituskuludes. Erinev transpordi vajadus on sageli peidetud ehitusmaterjalide, konstruktsioonide või tööjõu hinda (materjali hind koos kohale toomisega või tööline peab objektile ise kohale jõudma).

Ehitusmaterjalide osas on küsitluslehe loetelu pikk ja mitmekülgne, tegemist on "klassikalise" arusaamaga ostukorvist ja ilmselt hakkab mõjutama ostkorvi tervikmaksumuse dünaamikat erinevate materjalide osakaal tervikus. See omakorda sõltub nii projektlahendist ning kasutatavast tehnoloogiast. Mõlemate osas on viimasel ajal Eestis toimunud olulised muutused võrreldes etalonaastaga 2000.

Seega on kogutud lähteinfo erinevate materjalide hinna dünaamikast objektiivne informatsioon, samas on "ostukorvi" muutus olnud täielik! Näiteks on küsimustikus toodud ühe reaga välja "ventilatsioonisüsteemide õhujuhtmed", samas kui meie teaduskonna rekonstrueerimisel moodustasid kõik ventilatsiooni seadmed ca 7 protsenti kogu rekonstrueerimise maksumusest!

Kokkuvõtteks, ehitushindade temaatika on oluliselt keerukam, kui esmapilgul paistab. Kindlasti soovitan aga hoiduda ehitusvaldkonnas põhjapanevate järelduste tegemisest vaid tänase ehitushinnaindeksi alusel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing