Fed jätab intressi ilmselt muutmata

Alles eelmisel nädalal kirjutas Äripäev baasintressimääradest, tookord, tõsi küll, kirjutasime euro-ala intressidest. Nüüd on aga aeg vaadata USA intresse ja nende võimalikku muutumist, sest homme tulevad kokku USA keskpanga Föderaalreservi (Fedi) ametnikud ja otsustavad intresside saatuse selleks korraks. Kuigi USA intressid Eestit otseselt ei puuduta, on nendel maailmamajanduse seisukohalt siiski oluline roll. Sellest võivad sõltuda nii dollari kurss kui ka aktsiate hinnad. Aktsiate hinnad on tänavu juba 13 protsenti tõusnud.

Vaatlejad ennustavad, et Fed jätab intressimäärad muutmata. Uudisteagentuuri Bloomberg kolumnist John Berry kirjutab, et kuigi analüütikud kardavad, et nõrkus USA kinnisvaraturul ja autode turul võib levida ka teistesse majandusharudesse, on Fed hulga rohkem mures inflatsiooni pärast. Ka Wall Street Journal kirjutab, et Fedi ametnikud peavad majanduse olukorda palju kindlamaks, kui see oli 2000. aasta lõpus ja 2001. aasta alguses. Ajaleht kirjutab siiski: kuigi üldised ootused on, et intressi ei muudeta, on võlakirjaturg arvestanud hindadesse sisse väikese intresside langetamise võimaluse. Järgmiseks jooksvaks aastaks aga ennustatakse kolmveerandprotsendipunktist intresside langetamist. Turud panustavad intresside langusele, sest nähakse paralleeli 2000. aastaga. Tehnoloogiaaktsiate ja investeeringute mull hakkas tolle aasta suvel purunema, kuid veel 2000. aasta novembris teatas Fed, et tema prioriteediks on inflatsioon, mitte majanduskasv. Seitse nädalat hiljem, kui aktsiahinnad kukkusid ja firmad loobusid investeeringutest, tegi Fed oma esimese intressitõste, millele järgnes veel tosin tõstet. Nagu aktsiahinnad 2000. aastal, kukuvad kinnisvara hinnad USAs praegu pärast pikaajalist tõusu. Kuid on vähe märke, et langus oleks levinud ka teistesse majandusharudesse. Aktsiahinnad on koguni tõusnud, mitte langenud. Ametnikud märgivad siiski, et viimased makromajandusandmed - eriti tootmise ja tööstusliku ehituse poole pealt - on olnud nõrgad. Veel lisatakse, et majanduskasv on mõõdukas, kuigi tööturu olukord on pingeline. Arvatakse, et kasv jääb mõõdukaks paaril-kolmel järgmisel kvartalil ja 2007. aasta keskel hakkab majandus taas kasvama. "Ma arvan, et makromajandusandmed on kooskõlas meie ennustustega," ütles Chicago keskpanga president Michael Moskow. Samas ennustab Goldman Sachs, et kuni järgmise aasta kolmanda kvartalini on USA majanduskasv keskmiselt 2 protsenti. Fed on võtnud langust eluasemeturul kui peamist ohtu majanduskasvule. Fedi asepresident Donald Kohn ütles kinnisvarahindade languse peale kaks kuud tagasi, et kasvu pidurdumise võimalused on suurenenud. Kuid sellest ajast saadik on kinnisvaraturu langus pidurdunud ja langus pole üle kandunud tarbijakulutustesse. Seetõttu on ka ametnike mured leevenenud.

Ka John Berry kirjutab, et Fedi ametnikud peavad majandust tugevaks ja muretsevad hoopis pingete pärast tööjõuturul. Tööpuudus on vähenenud oodatust enam. Fedi ametnikud muretsevad, et tööpuuduse vähenemine muudab tööjõu kallimaks. Firmad võivad tööjõu kallinemise tõttu tõsta hindu, mis kiirendaks inflatsiooni. Töötus on olnud tavapärasest madalam ja palgatõus on ka hoogu võtmas. Seetõttu ei tunne Fedi ametnikud ennast enam väga mugavalt ja on inflatsiooni pärast mures. Ilma toidu- ja kütusehindadeta oli inflatsioon oktoobris 2,7 protsenti, mis on kõrgem, kui ametnikele meeldiks. See ongi põhjus, miks Fed kinnitab, et inflatsioon on tema peamiseks mureks.