Talendijuhtimise tänased võimalused ja homsed ohud

Tööjõunappus on pannud tööandjaid rohkem mõtlema ja tegelema talendijuhtimisega oma ettevõttes, selgus Fontese uuringust.

Enamik uuringus osalenutest leidis, et mõnede ametikohtade puhul on olnud raskusi õigete inimeste leidmisega. Eriti puudutab see spetsialisti ametikohti, aga probleeme on olnud ka tööliste ja juhtide värbamisega (eriti suuremates ettevõtetes).

Peamiseks takistuseks on olnud vajaliku kogemusega inimeste nappus, juhtide puhul on vajaka jäänud ka juhile vajalikest isikuomadustest. Rõõmu teeb, et mitmed ettevõtted on sisse seadmas potentsiaalsete kandidaatide andmebaasi, et ei peaks iga vakantsi täitmist täiesti tühjalt kohalt alustama.

Enamik vastajatest on oma ettevõttes kõrge potentsiaaliga töötajad määratlenud ja teavad, kes need on.

Kolmandikul vastanutest on olemas ka konkreetne hindamissüsteem, kuigi peamiselt tuvastatakse head tegijad otsese töösoorituse ja juhilt saadud hinnangu järgi. Kasutatakse ka süsteemset kompetentsipõhist hindamist.

Kõrge potentsiaaliga töötajatele pakutakse paremaid tingimusi - peamiselt suuremat palka ja väga häid koolitusi. Pakutakse ka paremaid töötingimusi ja lisasoodustusi, näiteks paremat autot, välislähetusi jne. Talente kaasatakse ka ettevõtte arengutesse - neilt küsitakse arvamust näiteks ettevõtte tuleviku kohta ning võetakse seda ka arvesse.

Ligi 60% vastanutest tegeleb teadlikult juhtide järelkasvuga. Kõrge potentsiaaliga töötajatel aidatakse teadvustada liidrirolli. Kui töötaja siiski otsustab lahkuda, tuntakse huvi otsuse tagamaade vastu. Lahkumise põhiliste põhjustena nimetatakse paremat palgapakkumist või eneseteostusvõimalust. Ka rahulolematus juhiga või töö sisuga võib töötajat lahkuma sundida.

Autor: Piret Jamnes