Liigsed EVPd on kasulik sel aastal müüa

Piret Reiljan 13. detsember 2006, 00:00

Ühe EVP müügihind Tallinna börsil püsib 80 sendi piirimail, alates uuest aastast hakkab riik kasutuseta jäänud EVPsid hüvitama ühe krooniga. Hüvitamise kestus sõltub EVPde kogusest ja maksimaalselt kestab hüvitamine viis aastat.

EVPde müümisel soovitab LHV maakler Olavi Miller arvestada seda, kui pika aja jooksul hüvitist saadakse ning kui suur on samal ajal riskivaba intressimäär. "Kui riskivaba intressimäär on näiteks 5%, siis tasub EVPd enne aasta lõppu maha müüa neil, kes saaksid riigilt hüvitist kauem kui neli aastat," rääkis Miller. Kokkuvõttes on tegemist matemaatilise ülesandega, kus tuleb arvestada hüvitise maksmise ajalist kestust, riskivaba intressimäära ja praegust EVP turuhinda. Kõige mõttekam on müüa n-ö liigsed EVPd ja jätta hüvitise saamiseks kätte täpselt selline kogus, mis toob suuremat kasu kui kõigi väärtpaberite kohene müük.

Kiirustada tuleks neil, kel on EVPsid vähem kui 250 krooni väärtuses, sellest väiksemaid summasid riik ei hüvita.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Tõnu Sepa sõnul tuleb võimaliku tehingu kaalumisel lisaks EVP turuhinnale arvestada ka muude kulutustega, näiteks panga teenustasud. "Ühispangas maksab EVPde ostu-müügitehing 50 krooni, samuti maksab 50 krooni uue aasta alguses hüvitamistaotluse esitamine," rääkis Sepp.

Eile sai EVPsid Tallinna börsil osta 0,83 sendiga, mis on 17% odavam kui riigi hüvitis. "EVPde ostmine tasub ära siis, kui neid soetada täpselt selline kogus, mis hüvitatakse tuleva aasta lõpus. Kui hüvitamine jaguneb juba kahe aasta peale, pole tehingul enam eriti mõtet," sõnas LHV maakler Miller, pidades silmas umbes 5protsendilist aastast intressimäära.

"Kes soovib kindlat tulu, see võiks praegu 0,8 krooniga EVPsid osta küll. Samas aastane tootlus oleks pelgalt deposiidi tasemel ehk umbes 3-4 protsenti," ütles Hansabank Marketsi maakler Romet Tepper.

EVPde omanikke on Eestis rahandusministeeriumi andmetel praegu 89 696, neist 2018 on juriidilised isikud. EVPde omanike kasutusarvetel ja väärtpaberikontodel oli novembri lõpu seisuga ligi pool miljardit krooni, mis teeb ühe kontoomaniku keskmiseks EVPde väärtuseks 5000 krooni.

EVPde kasutusaja lõpusirge on toonud kaasa ka maade erastamise kahekordse kasvu. "Ülemöödunud nädalal erastati maid 4 miljoni EVP väärtuses, enne seda oli erastamisi kaks korda vähem," teatas Hansabank Marketsi maakler Tepper.

Maaklerid soovitavad EVPsid esmajoones kasutada just lõpuleviimata erastamistehingute finantseerimiseks. "Näiteks kui inimesel on maa erastamiseks võetud järelmaks ja erastamislepinguga antud võimalus tasuda EVPdes, siis tehes seda enne aasta lõppu, õnnestub oma kohustusi riigi ees vähendada," toonitas Sepp.

EVP ehk erastamisväärtpaber on eriotstarbeline väärtpaber, mida Eesti riik jagas siinsetele elanikele rahvakapitali obligatsioonina tööstaaži alusel või õigusvastaselt võõrandatud vara hüvitamiseks pärast Eesti taasiseseisvumist.

Madalaim turuhind oli EVP-l 1995. aasta augustis, mil ühe EVP väärtus oli vaid 10 senti.

"Sel ajal oli EVPsid kasutuses kõige rohkem, sest avati massiliselt EVP-kontosid RKO arvestuskaartide (nn kollaste kaartide) alusel ning samas ei olnud veel täit selgust EVPde kasutusvõimaluste kohta," põhjendas toonast ülimadalat EVP hinda rahandusministeeriumi riigivara talituse peaspetsialist Katrin Solvak.

Viimase kümne aastaga on EVP hind kümnekordistunud. Mida vähemaks jäi kasutamata EVPsid, seda kõrgemaks tõusis ka nende keskmine hind turul, sõnas Solvak. Alates 2003. aastast on olnud keskmine turuhind pidevalt üle 0,9 krooni EVP kohta. "Seega on inimestel, kes ei saanud oma EVPsid kasutada erastamiseks, olnud võimalus need soodsa hinnaga müüa," märkis Solvak.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse spetsialisti Tõnu Sepa sõnul võis erastamisväärtpaberite hüvitamist algusest peale ette näha ning suurimad võitjad on praegu need, kes tabasid õige momendi ja ostsid EVPsid juurde nende madalaima hinna juures. "Need inimesed garanteerisid endale kümnekordse portfelli tootluse," ütles Sepp.

Kas EVPde müügilt või EVPde eest saadavalt hüvitiselt peab maksma tulumaksu?

Tulumaksuga ei maksustata omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist. Kui isik on ise saanud riigilt EVPsid, siis nende müügist saadud tulu või nende eest makstav hüvitis on täiesti maksuvaba, neid summasid deklareerima ei pea.

Kui isik ostis EVPd, siis maksustatakse müügihinna või saadud hüvitise ja soetamismaksumuse vahe, mis tuleb inimesel deklareerida, sest riik kui hüvitise maksja ei tea kasu suurust ning ei saa ka vastavalt tulumaksu kinni pidada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:29
Otsi:

Ava täpsem otsing