Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vähesed sundüürnikud pääsesid Saviliivale

Lemmi Kann 13. detsember 2006, 00:00

Kinnistusregister näitab, et Tallinna elamumajandusameti esitatud korteriloosi võitjate nimekirja järgi on turuhinnast soodsama uue elamispinna saanutest rohkem kui pooltel korter, maja või elamukrunt juba olemas.

Paljudel neist on lausa mitut korterit ning on juba alustatud või plaanitakse maja ehitust.

Neile lisanduvad veel inimesed, kellel eluase soetatud liisinguga, mis kinnistusregistris ei kajastu. 214st maja või korteri saanust on sundüürnikke vaid 64.

Tulevaste Saviliiva elanikega rääkides selgus, et suur osa inimesi osales korteriloosis vaid seetõttu, et linnavalitsuse kehtestatud tingimused seda võimaldasid, mitte otsese vajaduse pärast parandada oma elutingimusi.

OÜ Viarosse tegevjuht Heiki Visse arvas, et sundüürnike ja noorte perede abistamiseks mõeldud elamispinnad õige sihtgrupini ei jõudnud.

Vissel endal on kinnistusregistri järgi Tallinnas elamukrunt, kesklinnas neli korterit ning lisaks veel korter Pärnus ja elamumaa Põlva vallas. Aasta pärast lisandub nendele 3toaline korter Saviliival.

"Mul oli seaduslik alus kandideerimiseks, muud ei olnudki. Vaatasin, et ma mahun nende tingimuste alla, ja otsustasin, et nii on mõistlik teha, kogu lugu," põhjendas ta korteriloosis osalemist.

"Kui selliseid projekte teha, siis need võiksid loomulikult olla hästi läbi kaalutud. Kas Saviliiva seda nüüd oli… Arvatavasti siis ei olnud," märkis Visse.

"Osalemise tingimused olid sellised, et meie sobisime. Kui need oleks olnud rangemad, siis oleks võib-olla tõesti saanud rohkem need pered, kes seda rohkem oleks vajanud," tunnistas kahe poja ema Ilona Põldme, kelle perel on Murastes maja ehitamine pooleli.

Mitmed pered kasutavadki Saviliiva elamispinda juba olemasolevast korterist eramajja kolimise vaheetapina.

Osal Saviliiva tulevastel elanikel aga puudub veel nägemus, mida sülle kukkunud korteriga pihta hakata.

"Ma ei kommenteeriks. Eks ma siis vaatan, tõenäoliselt elan seal (võidetud korteris - toim.) mingi aja," ütles

Nordea Panga suurkliendihaldur Lenno Oja, kellel on korter Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel, elamumaad Käärti teel ja Kose alevikus.

Ka ringkonnaprokurör Saskia Kask võitis Saviliivale korteri. Kinnistusregistri andmetel on tal eelmisel aastal valminud Rävala puiestee majas korter. "Võitsin jah, korteri. Tahtsin suuremat," ütles Kask.

Sarnaseid näiteid on veel palju nende Saviliiva loosi võitjate hulgas, kellega Äripäev sellel nädalal ühendust sai.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Saviliiva projekt end täielikult õigustanud, sest linnal on nüüd juures 214 maksumaksjast peret.

Intervjuu Tallinna abilinnapea Taavi Aasaga.

Kellele oli mõeldud Savilliva projekt?

Saviliiva projekt oli mõeldud sellistele inimestele, kellel on teatud materiaalsed võimalused olemas ja kes soovivad oma elamistingimusi parandada.

Kas ei oleks pidanud kehtestama olemasoleva kinnisvaraga seotud piiranguid, et anda paremad võimalused neile, kellel oma elamispinda üldse ei ole?

Neid parameetreid, mille puhul piiravaid tingimusi on võimalik seada, on palju, aga iga kitsenduse puhul tekib küsimus, aga miks selline piirang. Kus on õigustus sellele piirangule? Selliseid piiranguid on väga raske seada ja need tekitavad ainult täiendavaid küsimusi.

Kas see projekt sellisel kujul õigustas ennast?

See projekt täitis absoluutselt oma eesmärgi, sest Tallinna linnal on 214 peret juures. Nad on maksumaksjad. Meile on tähtis, et Tallinna linna haldusterritooriumil oleks inimesi rohkem, et nad ei läheks siit ära.

Saviliiva eesmärk oli siis hoopis hoida inimesi Tallinna linnas, mitte abistada sundüürnikke ja noori peresid?

Eee… (pikk vaikus - toim.) …eee… Ei saa öelda, et üks eesmärk. Kaks eesmärki. Ei saa öelda, et üks eesmärk oleks tähtsam kui teine. Eesmärk oli aidata inimesi, kes suudavad ennast ka ise aidata. Neil inimestel oli võimalus ennast ise aidata niimoodi, et nad kolivad Tallinnast ära lähivaldadesse. See, et nad täna Tallinnas on, on hea. See on Tallinna tulubaas.

2003. aastal võitis Merko Saviliiva elamukvartali väljaehitamise ehitushanke. Merko Ehituse ja Tallinna linna vahel sõlmitud hoonestusõiguse lepingu alusel ehitab Merko majad ja korterid hinnaga keskmiselt 19 000 kr/m2, samal ajal kui piirkonna uusehitiste ruutmeetri hind küünib 35 000 kroonini.

Madal hind tõi kokku 967 sooviavaldust. Elamispinna soovijad said oktoobri alguses elamumajandusametilt kirja, et peavad 6. novembriks konkreetsele elamispinnale taotluse esitama ja tasuma Merko kontole 15protsendise sissemakse. Taotluse koos sissemaksega esitas 612 isikut. 20. novembril selgusid loosi teel 214 Saviliiva elamispinna tulevast omanikku.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:29
Otsi:

Ava täpsem otsing