Rainer Nõlvak: eesmärgita elu pole minu jaoks

Teeli Remmelg 14. detsember 2006, 00:00

Kuidas tekkis idee asutada Eestis esimene arvuteid tootev ettevõte MicroLink?

1990ndate alguses olid arvutid kallid ja inimestel nappis raha, kuigi vajadus nende järele kasvas kiiresti. Esialgu käisin ise Aasias vajalikke detaile sularaha eest ostmas, sest pangaülekandeid tollal teha ei saanud. Reisimine oli üsna ohtlik, kord konfiskeeris Moskva toll mult tolle aja kohta väga suure summa. See küll ehmatas, aga õnneks siiski äri ei nurjanud, sest ettevõte oli juba käima lükatud ja kasvasime kiiresti. 1995. aastal olime juba Ida-Euroopas suuruselt üheteistkümnes arvutitootja.

Miks otsustasite eduka ettevõtte maha müüa?

Sellega tegelemine ei pakkunud enam huvi. Mind ei huvitanud tegelikult arvutid, ettevõte sai loodud elust endast tekkinud hädavajadusest - no ei olnud tol ajal võimalik mõistliku hinnaga arvuteid osta. Samuti asutasime Microlink Online'i, praeguse Delfi eelkäija, sest internetti oli vaja, aga tollal Eesti Telefon seda teenust ei pakkunud.

Ka Teile meeldibki ettevõtteid käima lükata ja siis kõrvale astuda?

Olen tähele pannud, et elu kulgeb mööda spiraali. Üks ring sai mul läbi Microlinki ja selle tütarfirmade äramüümisega, mil tundsin, et tahan elus teha hoopis muid asju. Õnneks olen loodud ettevõtete müügiga ka veidi raha teeninud, mis on võimaldanud tehnoloogiainvestorina oma töö ja hobi ühendada. Näiteks osteti kahjumis Delfi portaal mullegi üllatavalt kalli hinna eest ära ja suudeti panna kasumit teenima. Ise mõtlesin, et oleksin selle tollal isegi ühe krooni eest ära andnud, sest kirjastustööd ei jaganud ma üldse.

Teisel ringil, looduskaitse ja tervishoiu ja energeetikaga tegelen kindlasti veel mõned head aastad, siis ilmselt võtan aja jälle maha.

Kuidas õnnestus alati oma firmade eest head raha saada?

Müümisel sõltub kõik sellest, kui hästi sa suudad oma ideid teiste pähe edasi kanda. Müümine on kunst ja ratsionaalsusega pole siin palju tegemist. Enamik suuri tehinguid on tehtud emotsionaalselt ja hiljem otsitud juurde praktilisi põhjendusi, et neid teistele ja tihti ka endale õigustada.

Kas rikkus muutis midagi Teie elus?

Pärast Microlinki juhtimisest kõrvaleastumist kolisin Floridasse, kuhu olin juba varem ostnud krundi - aga mitte mere äärde, vaid otse džunglisse, kus krokodillid maja lähedal elasid. Ehitasin sinna ise maja, milleks kulus umbes aasta. Pärast maja valmimist istusin kaks nädalat basseini ääres ja sain aru, et mulle ei meeldi selline elu.

Kas hakkas lihtsalt igav?

Sain aru, et olin Floridasse läinud valedel põhjustel. Arvasin, et olen võimeline lihtsalt muru pügama ja mitte midagi olulist tegema. Seal sain aru, et iseenda eest ei saa põgeneda ning ma ei oska ilma eesmärgita ja midagi kasulikku tegemata elada.

Kas saite seal ka aru, mida teha tahate?

Tundsin, et tahan teistele midagi anda, saanud olin juba piisavalt. Mulle oli juba lapsepõlvest südamelähedane Tabasalu looduspark ja otsustasin aidata seda korrastada - õigemini säilitada. See õnnestuski, inimesed saavad vabalt nautida kaunist segametsa ja pankrannikut. Eestimaa Looduse Fondi Nõukogus olen juba kaheksandat aastat.

Kas äritegemine enam ei huvitanud?

Sain Floridas puhates aru, et tahan tegeleda asjadega, mille järele on ühiskonnas ka terav vajadus. 1998 mõtlesime välja krooniliste haiguste jälgimise süsteemi doc@home, mille eest saime 2003. aastal ÜRO-lt Euroopa parima telemeditsiinirakenduse auhinna. See toimib praegu Inglismaal.

Lähedaste inimeste kaudu olin kokku puutunud vähiprobleemiga. Tahtsin aidata kaasa vähiravimi väljatöötamisele ning tuttavate kaudu saime Siberist endile esimese vähipreparaadi, mille katsetamist jätkasime Eestis.

Kahjuks seisab see hetkel sahtlis, sest kuigi ravimil on raviefekt, ei suutnud me tõestada, millistel vähirakkudel ja miks see toimib.

Kas ebaõnnestumine ei heidutanud?

Ei, aga hakkasin järjest enam aru saama, kui palju keerulisi protsesse toimib rakus. Ma pole hariduselt bioloog ja teatud mõttes oli see mulle kasulik. Kahtlen, kas oleksin julgenud luua biotehnoloogia ettevõtet Celecure, teades, kui keeruline teadus see on. Detailidesse minek ei ole ettevõtte juhile alati mõistlik, sest siis tekib kartus eksida. Juht peab olema piisavalt nutikas, et teadvustada probleeme ja osata hinnata nende lahendamise realistlikkust, mitte tingimata neid lahendada oskama - see on parem spetsialistidele jätta.

Kas kõrghariduse puudumine on Teile takistusi seadnud?

Kui mind Tallinna Tehnikaülikoolist välja heideti, oli enesetunne muidugi räbal. Samas pole see aga takistanud mul ühtki ettevõtmist. Loen väga palju erialaseid raamatuid ja hiljem pole olnud mahti kõrgkooli astuda. Iseõppimisega on mul kogunenud igasugu teadmisi paari kõrghariduse jagu. Doktorikraadi kaitsmise peale olen küll mõtelnud.

Millal leiutatakse vähiravim?

Julgen ennustada, et kümmekonna aasta pärast. Usun, et selleks ajaks on maailmas piisavalt teadmisi, mille alusel teha läbimurret. Hetkel jätkame koostööd Rootsi teadlastega ja usun, et 10 aasta pärast on võimalik ravida vähki kui kroonilist haigust. Päris välja juurida kahjuks vähki inimesest ei saa, sest vähk tekib ürgse evolutsioonilise protsessi - genoomi muutuste - tagajärjel ja seda tagasi pöörata on raske.

Kuidas uusi ideid leiate?

Ideid vedeleb maas kuhjade kaupa, hoopis keerulisem on leida elust õigeid probleeme, mida nende abil lahendada saab. Vajalik on mõista, millal ja kui palju ühiskond on valmis idee realiseerimise eest raha maksma.

Ise avastan värskeid lahendusi jookstes. Tihtilugu on nii, et 7.-8. kilomeetril käib sähvatus peast läbi ja pilt lööb klaariks.

Kuidas jõudsite maailma mainekaimale triatlonile Hawaii Ironman?

Olen lapsepõlvest peale spordiga tegelenud, kuid ujuda ei osanud. Otsustasin 35 aastaselt ka ujumise ära õppida ja sealt jõudsin mõttele osaleda Ironmani ehk täispika triatloni maailmameistrivõistlusel Hawaiil. Selleks treenisin üle 2 aasta Eesti triatlonikoondise peatreener Jüri Käeni ettekirjutuste järgi, mis tähendas täielikku pühendumist spordile: päevas 4-5 tundi jõuharjutusi, jooksmist, ujumist ja jalgrattasõitu. Hawaii Ironmaniks valmistudes sõitsin ainuüksi rattaga poolteist tiiru ümber maakera. Teisiti ei saakski, tegu on ju maailma raskeima ühepäevase spordivõistlusega. Ühe päevaga jooksul tuleb ujuda 4 km, sõita rattaga põrgukuumuses 183 km ja joosta 42 km. Päevaga kulub 9000 kalorit.

Mida võistluste eel tundsite?

Treeningutest väljapuhanuna oli tunne, et tahaks mägesid üksteise peale tõsta. Kuigi tahtsin võistelda, ei osanud ma äkki eelmisel õhtul leida endas motivatsiooni, miks ma peaksin seda teistest kiiremini tegema. Siis ütles elukaaslane, et kui enne päikeseloojangut finišisse jõuad, jõuame veel koos ujuma minna. Mõtlesin sellele võistluse rasketel hetkedel, silmanurgast päikest jälgides. Lõpetasingi päikesepaistel, aega kulus alla 10 tunni, millega jõudsin 1700 triatleedi seas 300 hulka.

Mida peate enda suurimaks saavutuseks?

Arvan, et millegi erilisega pole ma veel hakkama saanud. Ehk Ironmani läbimine andis teadmise, et unistuste täideviimisega tegelemine tasub ära.

Millised on edasised eesmärgid?

Püüan aidata kaasa energeetika arengule, mis praegu on Eestis jäänud toppama 1950ndate aastate tasemele. Pean oluliseks, et vähendaksime kiirelt sõltuvust kallinevast Vene naftast ning loodust saastavast põlevkivienergeetikast. Eestil on unikaalselt suur tuuleenergia varu, samuti on piisavalt söötis põllumaad biokütuste kasvatamiseks. Puhast loodust säilitava energiasüsteemi ülesehitamisest saab riigile lähemate aastakümnete suurimaid väljakutseid. Võiksime uuesti õppida nafta, gaasi ja põlevkivi asemel kasutama kodumaiseid taastuvaid energiaressursse, just nagu meie esiisad seda aastatuhandeid on teinud. Tehnoloogiad selliseks üleminekuks on kasutusküpsed ja ressursse on meil piisavalt.

Rainer Nõlvaku jõudmine Hawaii Ironmani võistlustel 284. kohale on väga märkimisväärne tulemus, arvestades tema lühikest ettevalmistusaega. Sinna võistlusele koonduvad maailma tipud, kokku 1700 võistlejat, ja Eestist on selle läbinud vaid 7 sportlast. Sain peagi aru, et Rainerile oli see väga oluline unistus. Mulle avaldas muljet tema keskendumis- ja pühendumisvõime. Kui ta on võtnud endale mingi eesmärgi, siis töötab ta selle nimel kogu hingega. Tundub, et sihikindlus ja keskendumisoskus on tema loomupärane omadus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:29
Otsi:

Ava täpsem otsing