Revisjonikomisjoni liige: Saviliiva on juriidiliselt korrektselt korraldatud palagan

Lemmi Kann 14. detsember 2006, 00:00

"Lugesin täna Äripäevast, et need asjad, millest on linnavolikogu saalis täiesti avalikult räägitud enne, kui Saviliiva konkursi korraldajad selle ära tegid, on tõeks saanud. See on järjekordne keskerakondliku linnavalitsuse juriidiliselt korrektselt korraldatud palagan. Ma olen lihtsalt sõnatu," ütles Stelmach eile.

Noorte perede ja sundüürnike abistamise sildi all korraldatud Saviliiva on tema sõnul patt Taavi Aasa kui selle ala eest vastutava abilinnapea hingel.

Tallinna kesklinna halduskogu liikme Sven Sesteri hinnangul on kogu see projekt seisnud algusest peale savijalgadel. "Juba abilinnapea esmane eesmärgi püstitus oli vale: "Eesmärk oli aidata inimesi, kes suudavad ennast ka ise aidata". Esmane eesmärk peab olema aidata inimesi, kes ise ei suuda ennast aidata. Tallinna linn peab tegelema tõeliste abivajajatega," ütles Sester.

Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul on Keskerakond püüdnud kõigiti lahendada Tallinnas sundüürnike probleemi, mis oli ka erakonna üks valimislubadustest. "Loomulikult aitab ka Saviliiva projekt sellele kaasa," oli Vitsut kindel.

"Ühelgi juhul ei saa kehtestada nii täiuslikke tingimusi, et igasugune omakasu või pettus oleks absoluutselt välistatud," nentis ta. Saviliiva puhul eeldati tema sõnul, et inimesed on üldiselt ausad ja mõõdutundega.

Stelmach ütles, et linnavalituses on piisavalt pädevaid ametnikke, kes olid väga hästi teadlikud, et sellistel tingimustel satub Saviliiva korteritaotlejate hulka inimesi, kes tegelikult linna abi ei vaja. "Sellist rumalust ei anna põhjendada mitte millegi muuga kui omakasuga," märkis Stelmach.

"Probleem on selles, et linnavolikogus tähelepanu juhtimisest enam ei piisa. Ei ole üldse vahet, kas rääkida või mitte. See on nagu teflon-mehe mentaliteet," kirjeldas Stelmach linnavalitsuse suhtumist.

Sesteril on linnaisade tegevusest jäänud pigem mulje, et nende huvi ei ole lahendada sundüürnike ja noorte perede probleemi, vaid sel teemal lokku lüüa ning probleemi aastast aastasse üleval hoida. "Sundüürniku sildi all saavad tihti kortereid inimesed, kes on tegelikkuses sundüürniku staatusest sama kaugel kui Maa Päikesest. Aga juriidiliselt on vist kõik paraku jälle korras!" lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:29
Otsi:

Ava täpsem otsing