Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn väärtustab perearste

    Kui ma aasta eest abilinnapea kohale asusin, oli Tallinna Perearstide Selts esimesi organisatsioone, kellega võtsin kontakti, et arendada koostööd ja lahendada võimalikke kitsaskohti.
    Regulaarsetel kohtumistel on arutelu all olnud perearstide ja haiglate koostöö, e- meditsiin, perearstikeskuste renditasud jpm, kõik ikka selle nimel, et arstiabi oleks võimalikult kättesaadav ja kvaliteetne. Kuna tallinlaste seas läbi viidud uuring näitas suurt rahulolematust arstiabiga, tutvusin suvel lähemalt perearstikeskuste tööga ning avaldasin oma tähelepanekud ka ajakirjanduses.
    Seetõttu tekitas Tallinna Perearstide Seltsi süüdistava pealkirjaga artikkel "Tallinn ei väärtusta perearste" (23.11.) minus hämmingut ja nördimust. Siiski loodan, et see on eeskätt juhatuseliikmete, mitte nende töökate ja pühendunud perearstide arvamus, kellega kokku puutunud ja suhelnud, pealegi ei esinda see organisatsioon kaugeltki kõiki Tallinna perearste.
    Tallinn toetab jätkuvalt oma perearste. Tänavusele 7,5 miljonile kroonile lisandub 2007 pool miljonit, mis on mõeldud õendustöö toetamiseks. Kui siia lisada haigekassa poolne tulemustasu, mis võib ulatuda ühele perearstile aastas kuni 40-50 000 kroonini, olen veendunud, et see võimaldab perearstidel paremini patsientidele abi osutada. Heameel oli näha, kuidas mõnel pool liitsid perearstid oma 28 000 krooni suuruse linnapoolse toetuse ning hankisid ühiselt vajalikku uuringuaparatuuri. Seda tehti oma patsientide heaks. Need perearstid ei leidnud, et linn neid ei aita või et nad vajavad toetusraha isiklikult endale.
    Oleme koos perearstidega püüdnud ühiselt tõstatada renditasude küsimust rentijate, sh raviasutuste ees ja mõnelgi juhul on leitud kompromisse. Ka olen pöördunud sotsiaalministri poole, kes on Haigekassa nõukogu esimees, ettepanekuga tõsta Tallinna regioonis rendiosa tasustamine vähemalt kahekordseks. Koostöös raviasutuste ja perearstidega otsib Tallinn lahendusi uute perearstikeskuste rajamisel, hädavajalik on leida lahendused Nõmmel ja Õismäel. Ka siin on esikohal perearstide töötingimuste ja osutatava arstiabi parandamine.
    Tallinn on planeerinud juba järgmisest aastast ühtse, perearstide ja haiglate koostööd hõlbustava infosüsteemi loomise, toetades pilootprojekti 1,5 miljoni krooniga. Seegi peaks parandama arstiabi.
    Süüdistuse kohaselt on perearstireformi alguses perearstidelt ära võetud isegi kõik esmatasandi töövahendid. Tuletaksin meelde, kuidas lahkusid arstid 2001. aastal vastvalminud kaasaegse varustusega Mustamäe Lastepolikliinikust, arvates iseseisvate ettevõtjatena paremini toime tulevat. Samas on heaks näiteks Kesklinna lastepolikliinik, kus arstid jäid koos sisustusega oma pinnale ning praegu toimib selles polikliinikus hea koostöö perearstide ja eriarstidega, kesklinna elanikud on rahul.
    Tallinna linn ei toeta haiglate ülalpidamist ja paljud raviteenused on alla omahinna, kuid ravikvaliteet on haigla juhtide ja meditsiinipersonali vastutus, otsene ülesanne oma tööd hästi teha. Seetõttu kõlab perearstide seltsi juhatuse ähvardus teenuse kvaliteedi halvenemisest kohatult. Kas haiglates, kus ülalpidamistoetus 1998. aastal riigi arvelt lõpetati, muutus kvaliteet halvemaks? Vastan ei, ehkki haiglas kulub ravikvaliteedile võrreldamatult rohkem vahendeid kui esmatasandis, vahe on mitmekümnekordne. Kuidas saab siis väita, et linna toetus 8 miljonit krooni on lisaks haigekassa lepingumahtudele (2006. aastal 215 miljonit, 2007. aastal + 32 miljonit krooni) vähe?
    Kriitika alla on langenud ka Tallinna linna lisaeelarvest eraldatud toetus projektile "2000 inimest nägijaks", nimetades seda ebamõistlikuks rahakasutuseks. Kas tõesti perearstid ei tea või ei suuda ette kujutada nägemishäiretega inimeste probleeme, poolpimedust? Praeguseks on uue silmaläätse saanud üle 500 nägemispuuetega inimest, ka on aidatud 30 tööealist patsienti uue puusaliigesega. Selline toetus on paraku hädavajalik olukorras, kus operatsioonijärjekorrad on aastatepikkused. Seda abi ette heita on äärmiselt kohatu, meedikud!
    Linna on süüdistatud ka kompensatsiooni maksmises raviasutustele, mis on võimaldanud lapsed vabastada 50 kroonisest visiiditasust, ka see allikas on kahetsusväärselt seotud perearstidega. Seega sarnanevad etteheited rohkem poliitilistele kividele kui õigustatud argumentidele. Mis parata, valimised on ukse ees. Ometi on arstiabi valdkond, mis peaks seisma väljaspool parteilisi mänge.
    Kinnitan veelkord, et etteheited Tallinnale perearstide alaväärtustamisest on ebaõiglased. Kõigele vaatamata usun, et Tallinna ja linna perearstide koostöö saab olla tulemuslik. Meie ühine soov peaks olema, et tallinlane saaks alati kiiresti vajaliku arstiabi, meie eesmärk on patsiendi rahulolu.
    Autor: Merike Martinson
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.