Töötajad lahkusid koos äriideega

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 13. detsember 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötajad lahkusid koos äriideega
Kui varem võis EKO majasid tellida aadressilt www.ekomajad.ee, siis nüüd saab samu maju osta ka aadressilt www.ekoeramud.ee. Kaks firmat asuvad Tallinnas Tondil teineteisest jalutuskäigu kaugusel.
Töötajatel tekkis selleks võimalus, sest EKO Majade ainuomaniku Arvo Pihli tehtud töölepingutes polnud punkti, mille järgi oleks ärisaladuse hoidmise eest hüvitist makstud ja keelatud teatud ajaks pärast lahkumist konkurendi juures töötamine.
Pihl toimunut kommenteerida ei soovinud. Talle jäi pärast sügisest pereheitmist tööle vaid varustaja. Lahkus 12 inimest, kuigi mitte kõik uude firmasse. Pihl on oma sõnul palganud uued inimesed.
Firma kodulehel seisab tegevjuhi nime asemel siiski üldine e-postiaadress. "Äriühing EKO Majad töötab täna uuenenud personali koosseisuga pühendunult ja osutab endiselt ehitusteenust koostöös kauaaegsete alltöövõtjatega ja uute partneritega meie toodetest huvitunud tarbijatele," sõnas Pihl e-kirjas.
EKO Eramute taga olev OÜ Indipent kuulub võrdselt viiele osanikule. Uue firma juht on eelmise koha müügijuht Leemet Tamme, kes firmat kevadel asutades töötas veel EKO Majades.
"Ma ei keelitanud kolleege üle tulema, vaid kõik jõudsid ükshaaval arusaamisele, et ei taha enam EKO Majades töötada," väitis Tamme.
Ta ise ütles kohast lahti oktoobris päevapealt, põhjuseks omaniku juhtimisstiil. "Tema pluss oli, et ta oli väga hea meeskonna osanud valida. Aga meeskonna juhtimisvajadus oli teine," rääkis Tamme.
Küsimusele, miks uue firma koduleht sarnaneb väga eelmisega, vastas Tamme, et nad tahavad teha seda, milles on tugevad . Ta polnud nõus väitega, et pealtnäha on tegemist info ja äriidee näppamisega.
Juriidiliselt ei ole töötajatele ka midagi ette heita, sest nendega sõlmitud töölepingutes oli küll nõue, et salastatud on toodete omahinna ja müügihinna kujundamine, lepingute sisu, infosüsteemid ja tarkvara, kuid selle eest rahalist hüvitust ei olnud. Pealegi ei võtnud töötajad Tamme sõnul midagi keelatut kaasa. Kaasa on tulnud küll osa kliendisuhteid, mis Tamme sõnul ikka liiguvad koos inimestega.
OÜ Indipent omanikud esitasid oktoobri lõpus taotluse registreerida kaubamärk EKO Eramud. Pihli esindaja saatis seepeale patendiametile kirja, kus AAA Legal Service'i juht Urmas Karnau kirjutas, et Indipent on tegutsenud pahauskselt ja rikub EKO Majade intellektuaalse omandi õigust.
Tamme väitel pole kaubamärgid sarnased: neil on erinev sõnastus ja värv, üks on kahes reas, teine ühes.
EKO numbriseeriaga majad kuuluvad arhitekt Üllar Karrole. Osa eelmise firma majatüüpe aga kuulub autoriõigusega EKO Majadele, neid uue firma kodulehelt ei leia. Majade sendipealt samu hindu põhjendas Tamme sellega, et ta tegeles ka vanas kohas hinnakujundusega ja teab, et need on just seda raha väärt.
Ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla ütles, et töölepingusse kirjutatakse küll karmid reeglid sisse, kuid sageli on täpsustamata, mida loetakse ärisaladuseks ja konkurentsiks. "Kui tööandja soovib, et töötaja teatud aja jooksul pärast töölepingu lõpetamist ei läheks konkurendi juurde, tuleb maksta eritasu. Jääb see maksmata, ei ole töötajal ka kohustust seda keeldu täita," lausus ta.
Tööõiguse vaatevinklist võiksin arvata ainult seda, et EKO Majad on oma endiste töötajate käitumise suhtes üsna kaitsetud, kui töölepingud olid "lahjad" just konfidentsiaalsuse ja lojaalsuse sätestamisel või ei osundanud sellele üldse.
Kui mingitki konkurentsi ärahoidavat klauslit töölepingus ei olnud, siis on tööõiguslikult vastutama panna senise valdava praktika alusel võimatu. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui töölepingus ei ole konkurentsipiirangu rikkumise tagajärjed kokku lepitud, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest, sest töölepinguseadus konkurentsikeelu rikkumise tagajärgi ette ei näe.
Võlaõigusseaduse (VÕS) üldosa rakendub küll ka töösuhetele - ehk siis eelduslik on heauskne käitumine. Eko Majad peaks mõtlema kahjude hüvitamise suunas ja analüüsima, kas see VÕSist lähtuvalt on võimalik.
Ehitusfirma YIT Ehitus maksab ärisaladuse hoidmise eest ka koristajale.
Firma personalijuhi Evelyn Hannibali sõnul on salajase infoga seonduv kirjas ametijuhendites, töötajatele makstakse igakuist tasu saladuste hoidmise eest. Leppe rikkuja maksab trahvi.
Uus Maa Kinnisvaragrupi juhi Jaanus Lauguse sõnul maksavad nad töötajale 5 protsenti palgast, et ta lahkumisest kuue kuu jooksul ei läheks konkurendi juurde ja hoiaks ärisaladust. Keelu rikkujaid ootab leppetrahv.
Pärast selle punkti lisamist ei olegi Lauguse sõnul üleminekuid olnud.
Aasta tagasi andis riigikohus välja otsuse, millega uude firmasse üle läinud töötajad said õiguse omada ja valmistada samasugust tervisekapslit kui eelmises kohas.
Lugu juhtus vannitootja ASi Balteco ja selle nõukogu liikme Mati Vanni asutatud ASiga Neoqi, kuhu läks 23st Balteco töötajast 11.
Neoqi (varem OÜ TVGI) patenteeris Balteco valmistatava tervisekapsli kasuliku mudeli enda nimele ja hakkas neid valmistama. Balteco andis konkurendi kohtusse.
Varem oli Balteco sõlminud tervisekapsli loonud USA firmaga Sybaritic Inc konfidetsiaalsuslepingu, mille alusel andis Sybaritic Baltecole üle tema väljatöötatud tervisekapslit puudutava salajase info, et Balteco kapslit täiustaks.
Esimese astme kohtus jättis Tallinna linnakohus Balteco hagi rahuldamata. Üks põhjus oli selles, et Balteco polnud sõlminud kokkuleppeid juhtide ega töötajatega võimaliku ärisaladuse pidamise kohta.
Ka ringkonnakohus jättis 2005. aasta märtsis linnakohtu otsuse muutmata.
Riigikohtu kolleegium küll möönis, et heade kommete ja tavadega võib teatud juhtudel vastuolus olla see, kui ühe äriühingu töötajad töötavad samal ajal ka konkureerivas äriühingus.
Küll aga ei saa kõlvatuks konkurentsiks pidada seda, kui töötaja pärast töölepingu lõppemist läheb tööle konkurendi juurde.
Hetkel kuum