EIB: Eesti võiks laenamisel julgem olla

Artikkel

- Uudised
- Tõnis Arnover
- 14. detsember 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EIB: Eesti võiks laenamisel julgem olla
EIB on maailma suurim finantsorganisatsioon, mille aktsionärideks on kõik 25 liikmesriiki.
Pank ei taotle kasumit ega maksa osanikele dividende, vaid selle asemel püüab soodsate pikaajaliste laenudega kaasa aidata ELi riikide infrastruktuuri arendamisele ning firmade konkurentsivõime tõstmisele, ütles panga lühitutvustuses EIB asepresident Sauli Niinistö.
Eesti on seni EIB-lt laenanud 363 miljonit eurot (5,6 mld krooni), sealhulgas viimasel kolmel aastal 113 miljonit Poola 5194 miljoni vastu. Niinistö tõdes, et Eesti avalik sektor on endiselt laenuvõtmisel ettevaatlik. Lähimate võimalike investeerimisprojektidena Eestis mainis Jaani Pietikäinen Tallinna Lennujaama laiendust, Rail Balticat ja Saaremaa püsiühenduse rajamist.
Euroopa firmade konkurentsivõime parandamise huvides on EIB suurendanud laenamist väikestele ja keskmistele ettevõtetele. See raha liigub kaht kanalit pidi. Esiteks kohalike pankade kaudu, kes laenavad seda edasi firmadele. Eestis jt Balti riikides on EIB partner Hansapank, kes on saanud sel otstarbel kokku 120 miljonit eurot.
Teine võimalus on EIB-l firmade teadus- ja arendustegevusse investeerida Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kaudu. Kuid fond ei saa investeerida otse firmadesse, vaid riikide riskikapitalifondide vahendusel. Et kavandatav Eesti Arengufond on seni loomata, on Eestis see võimalus seni blokeeritud.
Michael O'Hallorani sõnul on näiteks Soomes infrastruktuuriprojektid enam-vähem ammendatud, mistõttu seal on EIB prioriteediks saanud just firmade teadus- ja uurimistegevuse rahastamine. Soome sai EIB-lt mullu laenu 711 miljonit eurot.
Sauli Niinistö ütles, et Euroopa Investeerimispank (EIB) on meelsasti nõus Eestile lisalaene andma.
Intervjuu eile Eestis viibinud EIB asepresidendi Sauli Niinistöga.
Olete töötanud kolm aastat EIB asepresidendina ja Teie vastutusalaks on Balti, Põhjala ja EFTA riigid ning Venemaa ja Ukraina. Kuidas hindate oma töö tulemusi?
Eestis jt Balti riikides on selgeid majanduse elavnemise märke ja ma olen väga rahul, et meie inimesed siin aktiivselt tegutsevad. Samas on Eesti valitsus laenude võtmisel palju vaoshoitum kui näiteks Poola. Me ei suru oma laene peale, aga kui Eestil kui ühel panga aktsionäril tekib nende järele vajadus, oleme meelsasti valmis lisalaenudeks.
Soomele oli Teie saamine EIB asepresidendiks prestiiži küsimus. Teie kandidatuuri toetasid Rootsi ja Austria. Tuleva aasta veebruaris Te lahkute pool aastat enne ametiaja lõppu ametist, et naasta poliitikasse. Kuidas suhtuvad need valitsused sellesse ja kuidas olete ise rahul Luksemburgis veedetud ajaga?
See on Soome ja Rootsi valitsuse arutelu teema. Ise olen selle perioodiga oma elus rahul, sest see on aidanud süvendada minu arusaamu Euroopast ja eurooplastest.
Hetkel kuum