Jõululaua võib katta ka taimetoitudega

Aasta lõpu lähenemist ühteaegu nii oodatakse kui kardetakse. Jõulude ja aastavahetuse rüpes sisenetakse kõikvõimalike kulinaarsete hõrgutiste maailma - verivorstid, ahjukartulid, hapukapsad, seapraed jne. Viimaste meelevalda sattudes võib aga üsna kergelt üle pingutada ning pärast on juba harjumuseks kujunenud rikkalikust toitumisest pea võimatu lahti saada.

Kuid kas ainus viis jõuludest terve nahaga pääseda on kõik traditsioonilised rasvarikkad jõulutoidud ära jätta? Eesti Toitumisteaduse Seltsi juhatuse liige Mai Maser selgitab, et toitumise ja toiduvalmistamise traditsioonid on kujunenud seoses eluviisi, töö iseloomu ja toiduainete kättesaadavusega.

"Varasematel aegadel olid suured pered ning et kõik saaks söönuks, kujuneski tavaks tappa jõuludeks mõni loom või lind, tavaliselt oli see siga, lindudest kalkun või hani," lisab ta. Seega detsembrikuu lõpus söödi palju lihatoite.

Traditsioonid on küll toredad, kuid tuleb tõdeda, et vaatamata loomse valgu kõrgele toitainelisele väärtusele on tegu ka kõige raskemini ja aeglasemalt seeditava toitainega. Samuti on liha ja lihatooted rasvarikkad. Viimase hea maitse soodustab omakorda liigsöömist. Kuna rasv on energiarikkaim toitaine, on pimedal ajal - mil peale kõige muu ka ainevahetus aeglustub - üleliigsed kilod lihtsad tulema.

Maser soovitab kasutada tuntud võtet ja enne pidulauda istumist eelnevatel päevadel vähem süüa. "Üks jõulusöök ei tee veel kedagi paksuks, küll aga võib mõnigi liigkilo juurde tulla aastavahetusnädalaga, kui üks pidu järgneb teisele," märgib ta.

Samuti toob Maser välja, et jõulutoite on võimalik valmistada ka vähem rasvaselt või asendada lahjematega ilma, et jõulumeeleolu ja -hõng saaks kannatada. Näiteks konkureerib oskuslikult rasvata küpsetatud veiseliha maitse ja lõhna poolest täiesti edukalt rasvase seapraega. Verivorstidest tasub eelistada peenikesi ja väikseid vorstikesi.

Hapukapsaid võiks teha vähese taimse õliga, lisada sibulat, porgandit ja puljongikuubik ning keeta pehmeks. Kapsaid sobib keeta ka kalkunilihaga, mis on lahja ja väga maitsev.

Kaalujälgijate Baltimaade ja Soome juhi Anne Piirsalu sõnul ei tohiks toidud jõululauas ujuda rasvas. Kaalujälgijate esindajana pakub ta traditsiooniliste jõulusöökide kõrvale pidulaua rikastamiseks nii puu- kui köögivilju, kergeid magustoite, kokteile ja näkse.

Näiteks pidulik aedviljavaagen tooreste kangideks lõigatud porgandite, kurkide ja paprikaga, lisaks terved šampinjonid, lillkapsaõisikud ja muud maitsetaimed - kerge maitsestamata jogurtist või lahjast kohupiimapastast tehtud dipikastmega serveeritult on tulemus fantaasiaküllane ja põnev.

Pärast tugevat toitu on sobiv puuviljavaagen mandariinide, pirni- ja õunaviilude, banaanide, viinamarjade ja muu sellisega, et soodustada seedimist.

Küpsetiste puhul tasub lehe- ja liivataignale eelistada pärmitainast. Täidised võiksid samuti olla kerged - näiteks rasvata praetud hakkliha või köögiviljad.

Magustoitudeks sobivad Anne Piirsalu sõnul hästi piimatoodetest tarretised. Kuna keefir, pett, piim ja jogurt sobivad puuviljadega kokku, saab neid kombineerides väga huvitavaid ja kergeid maiuspalasid. Ja võrreldes vahukoorega on kalorite kokkuhoid missugune!

Tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor, toiduteaduste õppetooli juhataja professor Raivo Vokk aga ei kujuta jõule ilma rasvase toiduta ettegi. "Pidune toit võibki olla rammusam, sest lubame seda ju ainult korra aastas," väidab ta.

Voki sõnul peab toit olema maitsev ja hästi serveeritud, maitset aga paraku annabki just rasv. Oluline pole mitte vähendada rasva toitude sees, vaid rasvaste toitude koguseid, kinnitab Vokk.

Samuti peaks jõulusöömaaeg olema pikk ning söögikordade vahele jääma erinevad tegevused - kingituste jagamised, jalutuskäigud, tantsud jms. "Kui me liigume rohkem, kulutame sellega rohkem kaloreid ning seeläbi võime lubada ka rohkem energiarikkamat toitu," sõnab Vokk.

Tehnikaülikooli professor annab ka näpunäiteid rasvaste toitudega ümberkäimiseks, soovitades süüa praade sinepi ja mädarõikaga, sest need kiirendavad seedimist. Samuti aitab vee joomine ja eriti oluline on see erinevate toidukäikude vahel. Peale seedimise parandamise annab vesi ka palju parema maitseelamuse, sest eelmise toidu maitse pestakse suust ära.

Vokk märgib, et kalorite lugemisest tuleks siiski tähtsamaks pidada hoolitsemist selle eest, et toit oleks maitsev ja hästi pakutud ning et seda söödaks mõnuga.