Relvaäri suurem kui külma sõja ajal

Sel aastal kulutavad maailma riigid relvastusele 1058 miljardit dollarit, mis on 34 miljardit rohkem kui külma sõja haripunktil 1987.-1988. a, ilmneb IANSA andmetest. Suurim relvaeksportöör USA on sõlminud septembris lõppenud aasta jooksul relvamüügitehinguid 21 miljardi dollari eest, mis on täpselt kaks korda rohkem kui aasta varem.

Venemaa relvatööstuse kosumist näitab aga asjaolu, et eelmisel aastal tõusis ta suurimaks relvade müüjaks arengumaadele. Kõige enam ehk 5,4 miljardi dollari eest ostis eelmisel aastal relvi India.

Relvakaubanduse hoogustumisel on mitu põhjust. Esiteks on USA pärast 2001. a 11. septembrit müünud soodsalt relvi oma liitlastele ning kaotanud ekspordikeelu mitme riigi puhul, nagu Pakistan, India, Indoneesia. Teiseks on naftatulude ja terrorismiohu kasv ärgitanud Lähis-Ida riike tegema suuri relvatellimusi. Saudi Araabia teatas möödunud suvel, et kulutab relvajõudude moderniseerimisele 5,8 miljardit dollarit, sellest 3,4 miljardi eest ostetakse sõjatehnikat.

USA meelehärmiks laiendab Venemaa edukalt relvade müüki ka Ladina-Ameerikas. Kui USA katkestas Hugo Chavezi juhitavale Venezuelale relvade müügi, tellis Chavez kohe Moskvalt 3 miljardi dollari eest 24 hävitajat SU-30 ja 53 kopterit ning Kalašnikovi automaate. Venemaa riikliku relvamüügikontserni Rosoboronexport andmeil on tehinguid sõlmitud veel Peruu, Mehhiko ja Uruguayga.

USA Kongressi hiljutise uuringu põhjal tõusis Venemaa eelmisel aastal suurimaks relvade eksportijaks arengumaadele, hõivates 7 miljardi dollariga peaaegu neljandiku sellest turust.

Venemaa väidab, et USA Kongressi uuring liialdab ja tegelikult müüs hoopis USA arengumaadele kõige rohkem relvi, kokku 8,1 miljardi dollari eest. Venemaa hindas oma osa ainult 2,7 miljardile.

Venemaa relvad rajanevad 1970.-1980. aastate tehnoloogial, mistõttu neid on järjest raskem integreerida tänapäevastesse relvasüsteemidesse. Et uurimistööks ei ole raha piisavalt, siis ennustab Rootsi uurimiskeskus SIPRI projektijuht Siemon Wezeman, et 5-10 aasta pärast võib Venemaal konkurentsis raskeks minna.

Jõudsalt on relvade müüki kasvatanud samuti neutraalne Rootsi. Ainuüksi 2005. a eksportis Rootsi relvastust 14,6 miljardi Eesti krooni väärtuses, nelja aastaga oli eksport neljakordistunud.

ÜRO püüab ette valmistada relvastuse rahvusvahelise kaubanduse kontrolli lepingut, kuid selle vastu on olnud USA, Venemaa ja Hiina.

Kuue suurema relvaeksportööri hulka kuuluvad Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa on lepet toetanud.

Arvatakse, et leping, mis hõlmab kauplemist alates tulirelvadest ja lõpetades tankidega, suudetakse vastu võtta alles 2009. aastal. Praegused relvamüügiembargod ei toimi, sest keelu all olevad riigid saavad relvi vabalt hankida kolmandatelt riikidelt või siis riikidelt, mis ei ole embargoga ühinenud.