Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinnisvararalli on rahvuslik sprordiala
Hinnaralli ja kinnisvaramull on need kaks sõna, mis on kostnud tänavu iga teise eestlase huulilt. Kinnisvararalli võttis rahvusliku spordiala mõõtmed. Kohati muutub arutelu kinnisvara teemal juba totruseks.
Mis saab edasi? Sellele küsimusele ei taha keegi eriti vastata. Spetsialistid piirduvad vaikselt habemesse pomisemisega: toimub stabiliseerumine, hinnakasv jääb 5-10 protsendi piiresse, väärtustatakse unikaalset kinnisvara jne. Selliseid vastused ei rahulda paraku mitte kedagi. Julgemad analüütikud manavad juba aastaid hirmsat krahhi. Ent aasta-aastalt kõlavad nende ennustused üha õõnsamalt.
Tuleb tõdeda, et keegi ei suuda tulevikku näha. Ent mina väidan, et sellest pole ka midagi.
Kinnisvara pole aktsia, mille puhul on ainuke küsimus selles, kas see tõuseb või langeb. Kinnisvara on siiski koht, kus elada, ning pole mõtet uurida iga hetk, hirmuhigi otsa ees, mis on selle väärtus täna, kas tõus jätkub või tuleb langus jne. Soovitan pigem nautida oma kodu. Kui kodu on ilus ja armas ning seda pole lähiajal vaja müüa, mis tähtsust sel siis on, kas see maksab täna 12,5 protsenti rohkem või vähem kui eelmisel aastal? Keegi ei käi ju oma juveele ja kuldehteid iga paari kuu tagant juveliiri juures hindamas ning ei joonista seina peale kulla maailmaturuhinna graafikut. Soovitan jõuludeks aeg maha võtta, unustada euribor ja ruutmeetrihind ning lihtsalt puhata.