Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naftaajastust infoajastusse

    Saudi Araabia endine naftaminister ja OPECi asutaja Šeik Yamani ütles kord, et kiviaeg lõppes, kuid mitte kivide puudumise tõttu, ja kord lõpeb ka naftaajastu, kuid mitte nafta puudumise tõttu. Inimesed lakkasid kive kasutamast, kuna pronks ja raud olid paremad materjalid. Kuid kas me ka tegelikult lõpetame nafta kasutamise, kui teised energiatehnoloogiad suuremaid eeliseid pakuvad?
    Maailma nappide energiaressursside ammendamise oht on avalikkuse teadvuses olnud alates 1970ndate naftakriisidest. Ka ei piirdu meie hirmud naftaga. Näiteks ennustas klassikaline 1972. a bestseller "Limits to Growth", et kuld lõpeb maailmast 1981, hõbe ja merkuurium 1985 ja tsink 1990. Praegu võime tagantjärele targad olla, kuid isegi nüüd tuuakse enamikes teemakohastes aruteludes põhjendusi selle raamatu loogika alusel.
    Pealegi ei seisne asi üksnes selles, et me ei ole loodusressursse ära kulutanud. Ameerika majandusteadlane Julian Simon esitas väidetavalt 1980 väljakutse ühele keskkonnakaitsjate rühmale, öeldes, et kui loodusressursside nappust mõõta kõrgemate hindadega, peaksid nad investeerima kõigi metallide aktsiatesse. Keskkonnakaitsjad panid oma raha kroomi, vase, nikli, tina ja volframi alla ning valisid ajaperioodiks 10 aastat. 1990. aasta septembriks oli kõigi metallide hind langenud, sh kroom 5%, tina aga koguni 74%.
    Viimse kohtupäevaga kauplejad kaotavad. Nad ei võidaks isegi siis, kui oleksid investeerinud mineraalõlisse, toiduainetesse, suhkrusse, kohvisse, puuvilla, villa, mineraalidesse või fosfaatidesse - kõik need tarbeained on odavamaks muutnud.
    Tänapäeval on nafta kõige olulisem ja väärtuslikum rahvusvaheliselt kaubeldav tarbekaup ja selle olulisust meie tsivilisatsioonile kriipsutab alla üha uuesti esilekerkiv mure, et see otsa lõpeb. Siiski peidavad nafta ammendumise statistilised hinnangud enamat kui need paljastavad. Tüüpiline naftaväli annab kõigest 20% naftareservuaarist ja ligi 63% jääb maetuna maapinda isegi kõige arenenumate tehnoloogiate kasutamisel.
    Lisaks sellele väidavad majandusteadlased, et energiatarbimine inimese kohta langeb efektiivsema kasutamise tõttu. Kütuse kasutegurid autotööstuses on viimase kolme kümnendi jooksul suurenenud rohkem kui 60%, samas kui üldine jõukus, mida energiaühiku kohta toodetakse, on sama perioodi jooksul kahekordistunud.
    Kui metallide hinnad langevad, on naftahinnad jõudnud rekordkõrgusele. Põhjus on lihtne - metallide kasutamine on asendatud paljude alternatiividega, kuid enamik neist nõuab siiski sisendressursina naftatooteid ja kümnendite pikkused püüdlused välja töötada rahuldavad alternatiivsed energiaallikad on vähe edu toonud.
    Kui nafta aseained ei ole hõlpsasti kättesaadavad, peaksid nüüdisaegsed ühiskonnad järelikult keskenduma nõudluse allikatele, millest enamiku saab omistada transpordisektorile. Tõepoolest kasutatakse rohkem kui 80% naftast toodetud energiast tänapäeva ühiskonnas kas elektri või kütuse näol edasi-tagasi pendeldajate liigutamiseks.
    Kas kogu see naftatarbimine on tõesti vajalik?
    Teenuste kasvava osakaalu juures üleilmses SKTs on praegu aeg ümber hinnata töölesõitmise vajadus. Teenindussektori töötajad pendeldavad iga päev ainult selleks, et viibida keskkonnas, mille järgi neil puudub majanduslik tarve, kuna nad saavad infovahetusest tunduvalt rohkem kui füüsiliste kaupade vahetusest. Kas me tõesti peame nii palju inimesi nii väikese tulu ja nii suurte kuludega kokku tooma?
    Kulud ei tähenda ainult loodusressursse, mida me peaksime säilitama ja tulevastele põlvedele üle andma, mitte ammendama. Edasi-tagasi sõites kulutatud ajahulga suurenemine on takistuseks nii rahvamajanduse tootlikkusele kui nüüdisaegsete linnade elukvaliteedile. India linnas Mumbais läbi viidud uuring näitas, et raudteel edasi-tagasisõitjate igapäevase teekonna pikkus oli 22 kilomeetrit ning kiire urbaniseerumine seal ja suuremas osas arenevast maailmast tõenäoliselt ainult suurendab seda pikkust.
    Samamoodi domineerib ärireisidel reisijate õhuvedu. Arvestades praeguste sidevahendite ja infotehnoloogia suurel kiirusel andmete edastamise võimet, on praegu võimalik ärireise märkimisväärselt vähendada. Samas kui teenuste sisseostmise fenomen vähendab vajadust tööjõu migratsiooni järele, saab siseriiklikku migratsiooni täiendavalt piirata kodukontorite kasutamisega, mis lõpuks vähendavad survet kinnisvarale, ühistranspordivõrkudele, maanteedele ja lennujaamadele. Inimeste reisimine tervikuna peaks järjest enam piirduma turismi ja lõbusõitudega.
    Praegu on meil olemas tehnoloogiline infrastruktuur, mis toob suurema osa tööga seotud infost töötajateni, võimaldades neil samas tihedat koostööd teha. See nõuab elustiili muutust, mida valitsused peaksid hakkama propageerima.
    Kui nad seda teevad, siis naftaajastu ei lõpe, kuid muretsemise ajastu võib seda teha.
    Copyright: Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org
    Autor: Karuna Raman
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.