Tipparhitekti töögraafik sama tihe nagu Eri Klasil

Piret Reiljan 18. detsember 2006, 00:00

"Nii hullu aega pole minu bürool 15 aasta jooksul veel olnud, meil on isegi 2008. aasta peaaegu täis planeeritud," märkis omanimelise arhitektuuribüroo omanik Kalle Rõõmus ja lisas, et uuteks projektideks ja riigihangetel osalemiseks on aega vaid algajatel arhitektidel ja tudengitel.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis kolmandal kursusel arhitektuuri tudeeriv Olavi Kukk kinnitas, et nõudlus noorte järele on tohutu ja pidevalt käiakse koolis tööpakkumisi tegemas. "Mina töötan oktoobrist alates Realarhitektid OÜs ja võib öelda, et minu kursusel töötab 75% tudengitest," sõnas noormees.

Noorte jõulist astumist tööturule peab arhitektuuribüroo Urban Mark OÜ omanik Ülar Mark positiivseks, kuid tunnistab siiski teatavat ohtu tööde kvaliteedile. "Mõnest oskusest jääb algajal ikka puudu, nii et ilma kogemuseta isikliku büroo asutamine pole ehk parim mõte," arvas Mark. Sama meelt on ka tudeng Kukk, kes unistab küll enda firmast, kuid ei plaani sellist sammu lähema viie aasta jooksul. "Enne tuleb ikka teistelt õppida ja püüda ka välismaal kogemusi omandada," ütles Kukk.

Piiri taga töötamine on arhitekt Marki sõnul Eesti arhitektidele suur perspektiiv. "Praegu eriti välismaale ei kiputa, sest Eestis on nii suur nõudlus. Samas tuntakse meie arhitektide vastu suurt huvi Lätis, Leedus, Ukrainas ja mujal Euroopas," märkis ta. Mark lisas, et piiri taga töötamiseks peab olema tugev meeskond ja kahe-kolmekesi sinna paraku asja pole.

Kuna arhitektidel on viimase aasta jooksul tekkinud võimalus pakkumiste hulgast parimad välja noppida, jäävad hätta nõrgemad tellijad ja eelkõige riik.

"Minu büroo pole seitsme aasta jooksul osalenud ühelgi riigihankel ja sama räägivad kõik mu tuttavad arhitektid," tõdes Mark, kes on juhtinud ka Eesti Arhitektide Liitu. Marki sõnul taanduvad otsused paljuski rahale ja töösse uppuvaid arhitekte ei ahvatle riigi vähempakkumistel osalemine.

Nord Projekt ASi juhatuse esimees Andres Saar märkis samuti, et eratellijatega on kergem kokkuleppele jõuda. "Riigihanke puhul ei tea sageli, kes täpselt töö tellimise taga on ning kunagi ei saa lõpuni kindel olla, kas pakkumise võidad," ütles ta.

Kuigi arhitektid veel ehitusbuumi raugemist ei ennusta, koguvad arukad bürood Marki sõnul juba tagavarasid. "Kui mõelda Soome näite peale, võib langus tulla kiire ja järsk," sõnas ta ja lisas, et suurematele tegijatele on abiks piiri taha laienemine, kuid ettevaatlikud peaksid olema just väiksemad firmad.

Pole olemas asju, mille tegemiseks arhitekt aega ei leia. Küsimus on selles, kui palju makstakse. Konkurssidega, mis on huvitavad ning hästi ette valmistatud ja tasustatud, pole probleemi. Paraku on sageli võistluse peapreemia samal tasemel nelja-viie aasta tagusega. Aga mõelge, kui palju on selle aja jooksul kasvanud kinnisvara hinnad! Need summad peaks ikka käsikäes käima. Nii et praeguse kuni 100 000 krooni asemel peaks peaauhind olema vähemalt pool miljonit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing