Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Rank
- 19. detsember 2006 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.EL paneb lennufirmad saaste eest maksma
Nii nagu elektri- ja soojatootjad praegu, hakkaksid ka lennufirmad 2011. aastal üle lubatud normi atmosfääri paisatud heitmekoguste eest maksma või vastupidi, saaksid võimaluse kasutamata heitmekoguse börsil rahaks teha.Plaani on juba kritiseerinud nii lennufirmad kui ka ELi kaubanduspartnerid. USA ähvardas lausa kohtuga, kui EL peaks oma keskkonnanõuded normiks seadma ka USA lennufirmadele. Lennufirmad nurisevad, et niigi on raske ots otsaga kokku tulla."Me oleme tegevusharu, mis pole viimased viis aastat kasumit näinud. Kui nüüd otsustatakse lennufirmad süsteemiga liita juba 2011. aastal, läheb meil veelgi raskemaks," kommenteeris ELi kava Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni pressiesindaja.Esialgu rakenduks plaan siiski vaid Euroopa lennufirmadele Euroopa Liidu piires, kirjutas sel nädalal Financial Times. Lehe andmeil on plaani kõige vastuolulisem osa, mis nõuaks heitmete vähendamist ka Euroopas maanduvatelt ja õhku tõusvatelt kolmandate riikide lennufirmadelt, vähemalt aastani 2013 edasi lükatud. Lootus on, et selleks ajaks on juba olemas ülemaailmne heitmekogustega kauplemise süsteem, mis võtab suhetes kaubanduspartneritega pinget maha. Praegu on USA ELi ühepoolset tegevust väga teravalt tauninud. Mõjude analüüsi järgi kerkiks rahvusvaheliste lendude pileti hind ligi 35 euro ehk 550 krooni võrra.Et vältida heitmekogustega kauplemise süsteemi juurutamisel tehtud vigu, kus liikmesriigid jagasid heitmelubasid liiga heldelt ja tekitasid ülepakkumise, tahab Brüssel lennufirmadele lubade jagamist ise kontrollida. Meedia andmeil plaanib Brüssel 90% heitmelubadest jaotada lennufirmadele tasuta ning 10% panna oksjonile.Oluline on ka, millise perioodi järgi heitmelube jagatakse. Kui laeks seada praegune tase, mõjutaks süsteemi rakendumine enim kiire kasvuga lennufirmasid, nagu Ryanair ja easyJet, mis lisavad lende just Euroopa liinidel.Lennuliikluse arvele langeb maailmas praegu vaid 2-3% CO2-heitmetest, kuid mure kliima soojenemise pärast kasvab ja nii ei jäeta kõrvale ühtegi tegevusala. Seda enam, et lennukiga reisimine on järjest populaarsem ja kasvab kiiresti, mis aastaks 2050 tähendab heitmekoguste kahekordistumist.Lisaks lennuliiklusele räägitakse üha rohkem vajadusest panna saaste eest maksma ka autotransport.- Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.