Moodne pööninguluuk säästab ruumi

"Pööninguluugi määravad ruumi kõrgus põrandast laeni ja laetalade vaheline kaugus," selgitab Lokman ASi tootejuht ja kaupluse juhataja Andrei Doronin moodsa pööninguluugi valiku iseärasusi.

Kui uuel majal on laetalade asukoht tavaliselt teada ja näha, siis vanal majal tuleb need eraldi üles otsida.

Uuel majal võib Doronini kinnitusel luugi sobimatuse korral laetalad vekseldada, st lõigata üks tala läbi ja siduda see teistega, tekitades nii sobiva luugiava.

Samas vanal majal soovitab Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto enne vekseldamist olla ettevaatlik. "Ehkki eraldi projekti ei nõuta, tasub enne tala katkestamist uurida laekonstruktsiooni põhjalikult," tõdeb ta. Kahtluste puhul soovitab Elvisto pöörduda restaureerimisarhitekti või restaureerimisinseneri poole ja hoiduda pelgalt vanale ehitusprojektile lootmise eest.

Doronini väitel eksitakse pööninguluugi tellimisel tulekaitsenõuete vastu, arvates, et paigaldatav luuk ei pea olema tulekindel. Tegelikult peab pööninguluugi tulekindluse nõue kajastuma uue maja ehitusprojektis. Kuna tihti ehitatakse vaid ehitustehniliselt ebainformatiivse eskiisprojekti järgi, jääbki tulekaitsenõue omanikule uduseks.

Tulekindlusegi puhul peab projektis olema, kas see on 30, 60, 90 või 120 minutit.

Doronini kinnitusel tuleb ostjal panna tähele, kas luuk on tulekindel või mitte. Rääkimata soojustatusest, mis külma pööninguga majal on möödapääsmatu.

Liiatigi jätavad projekteerijad tema kinnitusel luugile vaid minimaalava 600×800 mm. Kuna luugi pikkus määrab ka lahtikäiva trepi pikkuse, lisandub oht, et trepp põrandani ei ulatugi. Kui puitvahelaes saab ava muuta, siis raudbetoonlae puhul eeldab see ränka tööd.

Vältimaks tõrkeid luugi töötamisel, soovitab Entroy OÜ müügijuht Marko Rebane selle lasta paigaldada spetsialistil.

Kui Doronin soovitab pööninguluukidel aeg-ajalt liikuvaid sõlmi määrida, siis Rebane peab neid oma roostevabade ja kaitstud detailidega hooldusvabadeks. Kasutatakse viimase kinnitusel pööninguluuki ju aastas vaid kümme korda ja sedagi vaid ventilatsioonisüsteemide hooldamise jaoks.

Erinevalt traditsioonilisest ülestõugatavast luugist avaneb kõnealune alla tõmmates, seega on sellele suletult peale astumine pööningulkäijale eluohtlik.

Üldised ehituslikud tuleohutusnõuded on kirjas valitsuse 2004. a 27. okt määruses nr 315, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2005.

Täpsemad tehnilised lahendused on projekteerimisnormis "EPN 10.1. Ehitiste tuleohutus. Üldeeskiri." Kortermajade ning hoonete puhul, mis on üle 9 m kõrged ja kasutatava ruumikõrgusega üle 60 cm, peab võimaldama päästemeeskonna juurdepääsu pööningule.

Seega kortermajade trepikojas on üldjuhul tulekindel pööninguluuk nõutav, eramute puhul tuleb lähtuda pööningu kõrgusest. Pööninguluugi tulepüsivuse nõue on pool hoone seintele ja lagedele esitatavast tulepüsivusajast ning luugi minimaalsed mõõdud on 600×800 mm. Kortermajadel hoiab tuletõkkeluuk ära tule levimise pööningult trepikotta, mis on ainus väljumistee hoonest.