Reiljani luksusautol jahisõbrast omanik

Villu Reiljan kinnitas eile elektronkirjas, et rendib autot kaasjahimees Hannes Kuusmikult. Kuid kuna viimane ei soovi ajakirjandusega suhelda ega avaldada nendevahelisi kokkuleppeid, ei andnud ka Reiljan teada luksusauto rendihinda.

Reiljan kinnitas, et kuluhüvitist ta Riigikogust auto rentimiseks võtnud ei ole. Samas kirjas väitis Reiljan, et Kuusmikud ei ole Rahvaliidu toetajad.

Ametlikud dokumendid näitavad siiski, et Hannese isa, endine tööstur Rein Kuusmik toetas Rahvaliitu 2002. aastal poolesaja tuhande krooniga.

"Usun ikka veel vanarahvatarkust, et õige hõlma ei hakka keegi," lisas Reiljan.

Numbriga 454 MEH Volkswagen Phaetoni omanikult Hannes Kuusmikult ja tema isalt Reinult eile renditehingu kohta kommentaare saada ei õnnestunud.

Kuna luksusauto kuulub Hannes Kuusmikule kui eraisikule, siis peab ta Reiljanilt saadud renditulu deklareerima maksuametile.

28aastane ärimees Hannes Kuusmik, kellele kuuluva Volkswagen Phaetoniga sõidab ringi Rahvaliidu juht Villu Reiljan, peab jahist väga lugu ning kuulub Eesti jahilaskurite paremikku.

Virumaa äriperekonda kuuluv Hannes Kuusmik on võitnud mitu jahilaskmise võistlust ning on peale selle kõva jahimees. Praegugi võib tema lastud karust tehtud jahitrofeed imetleda Sagadi metsamuuseumis.

Jahimees on ka Hannese isa Rein Kuusmik, kunagine Repo Vabrikute omanik.

Äriregistri andmeil kuulub Hannes Kuusmikule kaks ettevõtet: jahimajandust korraldav OÜ Mahu Jahipiirkond ja kütuse hulgimüügifirma OÜ Alpaca Technology. Mahu Jahipiirkond pole just suur firma - eelmisel aastal müüs jahindusega seotud teenuseid nii eestlastele kui ka välismaalastele kõigest 83 000 krooni eest ning jäi kahjumisse.

Alpaca Technology ostis Hannes Kuusmik 2004. aastal Mihhail Kisseljovilt ja Jevgeni Bolšakovilt ning sai siis ettevõtte ainuomanikuks. Eelmisel aastal lõi ettevõte peamiselt kontakte ning tänavu on plaanis alustada masuudi vahendamist, seisab ettevõtte eelmise aasta aruandes. Firma käive oli eelmisel aastal 2 miljonit krooni ning kasum 300 000 krooni. Varem on firma müünud laevakütust ning taotlenud strateegiliste kaupade vahendajate registrisse kandmist. Aastaaruande koostamise ajaks polnud firma sinna veel kantud.

Rein Kuusmik on OÜ Aaber Holding ja OÜ RK Investeering juhatuse liige, nende kaudu haldab ta investeeringuid, sh kinnisvarasse tehtud investeeringuid.

Aaber Holding sai 2003. aastal tulu ligi 42 miljoni krooni, mis tuli Repo tehase aktsiate müügist. 2004. ja 2005. aastal on ettevõte teinud finantsinvesteeringuid ning teeninud vastavalt 3,1 ja 1,1 miljonit krooni tulu. Äripäeva selle aasta rikaste edetabelis hoidis Kuusmik 422. kohta.

Poliitikutega on Rein Kuusmik ka varem kokku puutunud, 2004. aasta sügisel sai ta pooleks aastaks poliitikute juhitud Tallinna Sadama nõukogu liikmeks.

Eile hommikul oli Villu Reiljani kasutuses oleva Volkswageni tagaakna alla hooletult heidetud väljatrükk maa-ameti kaardist, kus märgitud kinnistu naabruses asub KIK rahastatud Kaitseliidu õppekeskus.

Kaardil oli märgistatud 390 hektari suurune kinnistu Jõgevamaal Puurmani vallas, millega külgnevatel kinnistutel on Kaitseliidu Jõgeva maleva haldus- ja õppekeskus. Eelmisel kevadel eraldas Reiljani juhitav Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) õppekeskuse rajamiseks 15 miljonit krooni. Kuna sellest aga jäi väheseks, eraldas KIK veel 7 miljonit krooni. Sellel sügisel nurgakivi saanud keskus peaks valmis saama uuel aastal. Kaitseliidu Kinnisvara ostis suvel 100 000 krooni eest õppekeskuse tarvis kolm kinnistut, kokku ligi 25 hektarit.

Autos lebanud kaardil on kinnistu ümber joonistatud kinnistust mitu korda suurem piirjoon. Puurmani vallavalitsuse maanõunik kinnitas, et tema teada mingeid laiendusi õppekeskusel plaanis ei ole.

Jõgeva maleva pealik Janno Rosenberg tunnistas, et Kaitseliidu ala laiendamine on siiski mõttes olnud. "Õppekeskuse jaoks on meil maad piisavalt, kui juurde on vaja, siis harjutusväljakuteks." Äripäev

Erakonnaseaduse järgi ei tohi erakond vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. Varjatud annetuseks loetakse mis tahes kaupade või teenuste õiguste loovutamist erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadavad teistele isikutele.

Info puudus ja/või salastatus rendileandja ning summa kohta viitavad aga just sellele, et omavahelise kokkuleppe tingimused pole kättesaadavad teistele isikutele. Eeltoodu rikub võrdse kohtlemise printsiipi, mis on taunitav mitte ainult eetiliselt, vaid ka juriidiliselt.

Läbipaistvuse printsiip peaks olema iga poliitiku tegevuse alustala. See tekitab rahva usalduse ning teenib seeläbi lõppkokkuvõttes poliitiku enda huve.

Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevalt kehtib meil lepinguvabaduse põhimõte.

Ehk siis igaüks võib sõlmida ükskõik kellega, ükskõik mis vormis ja mis tahes sisuga lepingu juhul, kui see pole seadusega vastuolus.