Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maaklerite teenus röntgenisse
Äripäev pooldab kindlustusmaaklerite vahendustasu avalikustamist, kuna Põhjamaade näitel toob see kaasa kindlustusmaaklerite vahendustasu languse ja koos sellega kindlustuse odavnemise.
Kui klient, kellel on tarvis näiteks kohustuslikus korras auto või maja kindlustada, marsiks sisse suvalise kindlustusseltsi uksest, siis tõenäoliselt nii head pakkumist, nagu kindlustusmaakler teeks, ta ei saaks.
Kindlustusmaakler leiab kliente ja vahendab lepinguid hulgi, ning see on odavam kui kliendil jae. Kindlustusselts ei pea tegelema iga kliendiga eraldi n-ö üle leti, vaid suure osa tööd teeb ära maakler angroo. Seetõttu on kindlustusmaaklerite tegevus vajalik.
Praktikas pakub kindlustusmaakler kliendile lepinguid mitmelt kindlustusseltsilt, millest klient saab välja valida endale sobivaima.
Kui ainus kriteerium on hind, siis ka kõige odavama. Kõik näib justkui toimivat, sest kliendi seisukohalt ju valikut on. Ja mõeldamatu oleks kliendil mitmeid seltse läbi kõndida.
Kuid täiuslikkusest jääb puudu teadmine, palju maakler kliendi pealt ikkagi teenib.
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kaido Troppi sõnul teenisid kindlustusmaaklerid 2005. aastal kokku 186 miljonit krooni.
Seega hea hind võib olla suhteline, nagu idamaades saab vabalt poole kauba hinnast alla tingida. Kui oleks ainult infot õige hinna kohta.
Võib tekkida olukord, et maakler on jätnud lisamata mõne seltsi pakkumise - kes pakub maaklerile liiga väikest vahendustasu. Niisugune olukord tuleks samuti seadusandlikult välistada, seades esikohale alati kliendi huvid.
Vastukaaluks on praktikast tuua näiteid, et ka praeguse süsteemi juures on kindlustusmaksed aastast aastasse langenud, mis puudutab kinnisvara kindlustamist.
Samas moodustab kindlustusmaaklerite turust kaks kolmandikku mootorsõidukite kindlustamine, kus maaklerite vahendustasud on vägagi prisked, ulatudes 1500-2000 kroonini lepingu pealt.
Finantsteenuste kolmest vaalast - pangandus, börs, kindlustus - on vahendustasud ebaselged üksnes viimasel. Eluasemelaenu puhul teame, palju on pank lisanud Euriborile oma vahendustasu marginaali näol - pank vahendab ju valdavalt Euroopast tulevat raha siinsele laenusaajale.
Ka börsitehingutes on vahendustasu selgelt välja toodud. Jääb viimane samm finantssektori läbipaistvuse suurendamisel - saladuskatte kergitamine kindlustuses.
Autor: ÄP