Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elu ja äri saavad kokku ja neil on üksteiselt õppida

Sami Seppänen 22. detsember 2006, 00:00

Euroopas räägitakse sotsiaalsest ettevõtlusest väga palju.

Räägitakse sellest, et ettevõtte eesmärk ei ole ainult raha-kasumit teenida ja et ettevõtte suur väärtus on nii tema töötajad kui ka sotsiaalne keskkond, milles ta tegutseb.

Viimasel ajal ei räägi seda mitte ainult hiigelkasumeid teenivad suurfirmad (kes häbenevad oma kasuahnust), vaid ka väiksemad ja päris pisikesed ettevõtted. Elu ja äri saavad omavahel kokku ja leiavad, et mõlemal on üksteiselt midagi õppida.

Rahvusvahelised ettevõtted, kes täna Eestisse tulevad, ei alusta oma tegevust enam sugugi mitte ainult Tallinnas. Heaks näiteks on siin elektroonikaettevõte InCap, kes rajas oma tehase Kuressaarde.

Ühest küljest on Tallinnast välja kolimise põhjuseks Tallinna tänane areng - kallis tegutsemiskeskkond ja töökäte puudus -, kuid teiselt poolt ka võimalus luua oma sotsiaalne keskkond, mis aitab ettevõttel edukas olla. Töötajad on rohkem firma küljes ja firma töötajate küljes.

Eesti ühiskonna ja ettevõtete suurim väljakutse on Eestis elavate muulaste integreerimine ühiskonda. Ettevõtetelt eeldab muukeelsete inimeste töölevõtmine täiendavat pingutust ja täiendavaid kulusid, kuid see pingutus on seda väärt.

Muulaste parem integreerimine Eesti tööjõuturule võib kaasa tuua uskumatult positiivseid tulemusi. Kindlasti on kohalike, palju aastaid Eestis elanud inimeste kaasamine kordades lihtsam kui võõrtööliste sissetoomine.

Samas, ega Soomes kohalike rootslastega lihtne ole. Soomes on rootsi keel koguni teine riigikeel, kuigi rootslasi elab Soomes vaid 5,6 protsenti. Neil on väga tugev positsioon majanduses ning soomlased leiavad sageli, et nad on soomlaste suhtes ajaloolise tausta tõttu üleolevad.

Selline vastuolu on aga paratamatu kõigis Euroopa kultuurides, eriti kui ühel riigil on olnud teise suhtes ülemvõim. Ajaloo jälg on palju järjepidevam, kui me oskame arvata.

Võib-olla just seepärast unistavad Eesti ettevõtjad nobekäelistest hiinlastest, mitte teada-tuntud kohalikest muulastest. Nii mõnedki ettevõtted on oma unistuse odavast Hiina tööjõust realiseerinud, viies oma tootmise üle Hiinasse.

Riigi terviklik areng ja edu sõltub peamiselt sotsiaalpoliitilistest otsustest. Kui veel paarkümmend aastat tagasi toodi Euroopas eduka majanduse näiteks Rootsit, siis täna tuuakse hoopis Islandit.

Norra tõusis tõeliseks majandustiigriks tänu naftatuludele, aga täna on probleemiks kõrge inflatsioon ja seda tänu naftale.

Rootsis ulatusid avaliku sektori kulud 2005. aastal 57 protsendini SKTst, mis on OECD riikide absoluutne rekord (keskmine on 41 protsenti). Ometi ei ole see suutnud Rootsis sünnitada Nokiat, pigem vastupidi.

Pikaaegne Soome president Urho Kaleva Kekkonen ütles, et Soome ülikoolid peavad olema eri linnades üle kogu riigi. Tänu sellele on suur osa õpetajatest saanud hariduse Savonlinnas, majandusinimesed Vaasas, insenerid Lappeenrantas ja arstid Tamperes.

Soome juristid tulevad Rovaniemist, ka eestlastele tuntud jõuluvana kodulinnast. Ja pole seal külm midagi - laplased ei tunne külma ilma, on vaid kuiv ilm ja väga kuiv ilm (miinus 40 kraadi!).

Hariduse omandamise võimaldamine üle riigi muudab äritegemise lihtsamaks ka nendes kohtades, kus ettevõtted tavaliselt töökäsi ei leiaks.

Elisa on Soomes asutanud mitmesaja töötajaga kõnekeskuse Helsingist kaugel asuvasse väikesesse Joensuu linna, mille loomise tegi võimalikuks just ülikooli olemasolu. Nüüd saavad üliõpilased neile sobival ajal lisaraha teenida.

Eestis on väga populaarseks osutunud kampaania "Eelista eestimaist", milles kodumaise tooraine ja toodete kasutamine ettevõtete poolt on üks sotsiaalse ettevõtluse osa. Ettevõte, kes aitab oma piirkonna teistel ettevõtetel edukas olla, muutub seeläbi ka ise edukamaks. Majanduses kehtib reegel, et mis kasvab, see kasvab, ja mis kahaneb, see kahaneb.

Vastutustundlik ettevõte mõtleb lisaks inimestele ka füüsilisele keskkonnale. Eestis on viimasel paaril aastal muutunud populaarseks vanapaberi kasutamine ettevõtete trükiste valmistamisel.

Paljud suured ettevõtted paluvad töötajatel jäätmeid koguda liikide järgi, et neid oleks lihtsam taaskasutusse suunata.

Äriliselt ei too selline tegevus midagi sisse, pigem viib see raha välja. Aga emotsionaalselt arendab see nii töötajaid kui ka kliente. Loob suhtumisi, mis aitavad teha paremat äri.

Ettevõtlus on ühiskonna mootor, mille läbi tekivad riigile tulud. Seetõttu on ettevõtetel vastutus ühiskonna ees - aga ka vastupidi.

Põhjamaades on maailma ühed kõrgeimad maksud, mis teisisõnu tähendab seda, et sealsed ettevõtted on maailma sotsiaalseimad.

Nad maksavad kinni maailma parimad sotsiaalhoolekandesüsteemid, mistõttu ühiskonna pakutud sotsiaalsed teenused on kõrgel tasemel.

Eesti jaoks selline mudel üks-ühele veel ei sobi, sest erinevad ühiskonnad on erinevas arengufaasis. Eesti ühiskonnale on hetkel tähtsam see, et ettevõtlusel oleks soodne kasvupind, mis loob aluse sotsiaalsete teenuste taseme tõusuks.

Edaspidi hakkab ka riik täitma oluliselt tugevamat sotsiaalset rolli kui seni, kui tal on võimalik toetuda tugevale ja väljakujunenud ettevõtlusele.

Mõjukas ettevõte peab olema sotsiaalne ja ühiskonda arendama. Noore ühiskonna eelis on, et me saame selles protsessis aktiivselt osaleda.

Me saame kujundada ühiskonda selliseks, nagu me seda näha tahame.

Äriõnn tähendab ju lisaks heale kasumile ka head mainet. Viimast osta ei saa, selleks tuleb tegutseda ausalt ja hoolivalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:30
Otsi:

Ava täpsem otsing